-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning veel sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
Meie kultuuriruumis on hetkel valdavaks teooria, mille kohaselt Maa tekkis kosmilisest tolmust. Kosmiline tolm tekib, kui täht oma arengu lõppu jõudes plahvatab. Plahvatavat tähte nim. supernoovaks. Kõigepealt hakkas kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma – tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Tihedamates vööndites hakkas aine kokku tõmbuma Kuu-suurusteks taevakehadeks. Viimaste omavaheliste kokkupõrgete tulemusel tekkisidki planeedid, sh Maa. -
-
Kuu tekkis varsti pärast Maad ja selle põhjuseks oli Maa kokkupõrge Marsi-suuruse taevakehaga. -
Arhaikum ehk Ürgeoon on üks geokronoloogilise skaala vanimaid eoone. Selle aja atmosfäär erines paljuga praegusest ja sellest puudus hapnik, see tõttu puudus ka osoonikiht. Maa oli kaetud tugeva maakoorega, mida kattis vesi. Vees hakkasid tekkima esimesed elutunnused nagu bakterid. Meredes hakkasid arenema algsed eluvormid. Leitud vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites. Kõik elusorganismid Maal põlvnevad oma eellaste kaudu varajastest ainuraksetest. Meredes arenesid algelised eluvormid. Elu tekkimist nimetatakse ka keemiliseks evolutsiooniks. -
Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Paleosoikum jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. -
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehtiustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumi kihtidest on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, lukuta käsijalgseid, trilobiite, foraminifeere ja akritarhe. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
Fanerosoikum, Maa geoloogilises ajaloos vahemik (eoon), mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid maismaadeks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad - tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks oli tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes, Karboni ajastu keskmine temperatuur oli sama mis praegune. Karboni ajastu jooksul tekkinud kivimeid Eesti aluspõhjas säilinud ei ole. Ilmusid esimesed roomajad. Võimsad metsad, rohkesti lülijalgseid ja lennuvõimetega putukad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Loomastikus oli ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Üheks põhjuseks tuuakse välja ligi miljon aastat väldanud ulatuslikku vulkaanilist aktiivsust, mille tulemusena sattus atmosfääri suures koguses osoonikihti hävitavaid aineid. -
Alguse elustik oli liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Keskaegkond ehk Mesosoikum on üks huvitavamaid ajakilde geoloogilisest kalendrist. See oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Aeg, mil taimed said õied ja lopsakad subtroopilised metsad ulatusid praeguse polaarjooneni. Aeg, mil pudenes kildudeks Pangaea hiidmanner ja kujunesid Atlandi ning India ookean, mil veteväli kattis ajuti suurema osa Euroopast ja tekkisid kõige rikkalikumad kulla ning musta kulla – nafta varud. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt väljasuremise tõttu. Üheks peamiseks väjasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Uusaegkond, Kainosoikum, noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, algas umbkaudu 65 miljonit aastat tagasi; jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned onandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. -
Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.