-
Kestus: 4.6 mld a. tagasi kuni 4 mld a. tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Juhtiv hüpotees meile kõigile tuttava Kuu tekkimise kohta kõlab nii - umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast Maad kusagil Marsi suurune planeet. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud. -
Kestus: 4 mld a. tagasi kuni 2500 mld a. tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
Tekkis 3.8-3.5 mld aastat tagasi, sellele vahemikule viitavad kõige vanemad stromatoliidid -
Kestus: 2.5 mld a. tagasi kuni 542 mln a. tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris. Toimus ka mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus kujunes välja pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
Varased mitmerakulised organismid olid peamiselt vees elavad ja moodustasid lihtsaid kolooniaid. -
Kestus: 542 mln a. tagasi kuni 485 mln a. tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse Kambriumi plahvatusena. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks., -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise. -
-
Kestis 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. -
Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riffide suurenemine. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. -
-
-
Kestis 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal katsid maismaad kolossaalsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sõnajalgade ka koldade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. -
Kestis 299 mln kuni 252 mln a t. Tekkis hiidmanner Pangaea. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Ühe põhilise massväljasuremiseni viinud põhjusena tuuakse välja Siberi aladel toimunud ja ligi miljon aastat väldanud ulatuslikku vulkaanilist aktiivsust, mille tulemusena sattus atmosfääri suures koguses osoonikihti hävitavaid aineid. -
250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Kestis 201 miljonit aastat tagasi kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid aegamööda välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. -
-
Kestis 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
-
Kestis 66 miljonit aastat tagasi kuni 23 miljonit aastat tagasi. Pärast hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud preeriad ja savannid. -
-
-
-
Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. -
-
Kestab ajavahemikul 2.5 miljonit aasta tagusest ajast kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkeni. Inimtegevuse pärast on välja surnud mitmed liigid