-
Maa tekkis praeguste arusaamade kohaselt koos Päikesega kosmilisest hajusainest, noova või supernoova poolt maailmaruumi paisatud ainest. -
-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
Levinuima teooria järgi tekkis kuu ca 4,5 miljardit aastat tagasi hiiglasliku kokkupõrke toimel. Noor planeet Maa põrkas kokku Marsi-suuruse taevakeha Theiaga, põrke käigus eraldunud ainest tekkis esmalt Maa ümber rõngas, mis formeerus eraldi taevakehaks. Sadade miljonite aastate jooksul Kuu jahtus ja omandas praeguse väljanägemise. -
Vahevöös suureneb viskoossus ja laamade liikumine aeglustub. Arhaikumist pärinevaid kivimeid on näha Gröönimaal, Kanadas, Siberis, Skandinaavias. Maakera summaarne soojusenergia on arhaikumis kolm korda kõrgem kui tänapäeval, ent sellest hoolimata hakkab planeet jahtuma. Arhaikumi lõpuks on Maa pinnal temperatuur 0-40℃, ookeanides 55-85℃. Atmosfäär on hõre ning asteroididega kokkupõrked on sagedased. -
-
-
Seni teadaolevalt pärineb vanim orgaanilist päritolu süsinikuühend 3,7 miljardi aasta tagant, arhaikumi ajastust. Ookeanide soojenemine lõi soodsad tingimused elu arenguks süsiniku baasil (süsiniku eelis räni ja väävli ees on võime moodustada palju erinevaid keemilisi sidemeid). Esimesed mikroobid maismaal pärinevad 3,22 miljardi aasta tagusest ajast. Elu areng pani aluse Maa atmosfääri edasisele kujunemisele, sidudes kasvuhoonegaase ja tekitades hapnikku. -
Hapniku hulk atmosfääris kasvab (fotosüntees), ilmuvad keerukamad eluvormid. Proterosoikumis oli maa pikki perioode täielikult jääga kaetud. Proterosoikum on tektooniliselt väga aktiivne periood Maa ajaloos. 43% tänapäevasest mandrilisest maakoorest pärineb agueooni ajastust. Mandrid eksisteerivad ühe superkontinendina, ookeanides leiduv raud oksüdeerub ja tekib rauamaak. -
-
2,1 mld aastat tagasi tekivad hulkraksed organismid. 1,5 mld aastat tagasi arenevad päristuumsed organismid e eukarüoodid, koos nendega saab alguse suguline paljunemine. Esimesed seened. -
-
-
Hiidkontinent Gondwanast kasvab välja hiidmanner Pangaea. Kliima taastus proterosoikumi lõpu jääajast, soojenes ning sai võimalikuks elu edasine areng maismaal. Paleosoikumi organismide elutegevuse tulemusel on tekkinud osad tänapäeval kasutatavad fossiilkütused, näiteks kivi- ja pruunsüsi. Paleosoikumi kivimitest on silmatorkavad settekivimid - näiteks Põhja-Eesi rannikul paljanduv sinisavi. -
Paleosoikum on kiireima elu arenguga periood Maa ajaloos. Väga kiiret evolutsiooni paleosoikumi algusperioodil tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Loomade välimus hakkas üha enam sarnanema tänapäevasele - näiteks kujunes välja mineraalne (välis)toes. Soojades meredes leidus trilobiite, käsijalgseid, koralle. Siluri ajastul tekkisid esimesed maismaaloomad, devoni ajastul kõhrkalade eellased. Permi ajastul toimus suur väljasuremine - 95% liikidest kadus peamiselt karmi kliima tõttu. -
Evolutsiooniline plahvatus. Tekivad kõik tänapäevased organismitüübid, suurem osa tänapäevani säilinud loomahõimkondadest. Loomadel kujunevad välja mitmed kohastumustele vastavad tunnused - mineraalne toes, jõulised lõuad ja hambad. -
-
-
-
Rikkalik elustik troopikameredes - käsijalgsed, trilobiidid, korallid jms. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul jääaeg, ookeanitaseme alanemine 100m ja mereliikide väljasuremine. -
-
Käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid meredes, primitiivsed kalad meredes. Maismaataimede suurenev liigirikkus, esimesed maismaaloomad - tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid. -
Rikkalik ookeanielustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Lubivetikad, korallid ja kihtpoorsed ehitavad šelfimerede äärealadel suuri riffe. Kalad kasvavad väga suureks (rüükalad ja vihtuimsed), maismaataimestiku areng (ajastu lõpul esimesed metsad), esimesed maismaaselgroogsed (kahepaiksed). -
-
-
Metsade võidukäik maismaal. Üleujutatud metsade surnud puidust ladestub tänapäeval oluline maavara - kivisüsi. Maismaal rohkesti lülijalgseid, lennuvõimelised putukad, esimesed roomajad. -
Tekib hiigelmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Pangaea mandri siseosa moodustas kuiv raskete ilmastikutingimustega kõrb, mis tagas roomajatele soodsad tingimused - nad suutsid ainukesena antud tingimustes ellu jääda. Kiireneb paljasseemnetaimede evolutsioon, meredes suureneb luukalade hulk. Ajastu lõpul Maa ajaloo suurim väljasuremine - kaob 95% liikidest. -
-
Maa elustik taastub permi ajastu lõpu massilisest väljasuremisest. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes kasvas karpide ja ammoniitide osakaal. -
-
Triiase ajastu loomastik asendub dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Ilmuvad esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid. Meredes tänapäevased kõhr- ja luukalad ning plesiosaurused ja ihtüosaurused - merelised roomajad. Maismaad kattis tihe paljasseemneline mets. -
-
-
Paljasseemnetaimedega hakkavad konkureerima õistaimed. Ookeanides mereliste roomajate ja kalade kõrval ammoniidid ning lehmasarve meenutavad karbid. Maismaal dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid. -
-
-
-
-
Dinosauruste ja suurte mereloomade väljasuremise üheks peapõhjuseks peetakse Maad tabanud asteroidi. -
-
-
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, niiske troopiline kliima, troopilised metsad, preeriad ja savannid. Esimesed primaadid, kassid, jänesed. Viimaks kliima jahenemine, heitlehiste taimede võidukäik. -
-
Tekivad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Loomastik omandab välimuselt ja liigiliselt struktuurilt tänapäevase ilme. Maa kliima jätkuv jahenemine, perioodilised jäätumised, poolustel sellest ajast püsiv jääkate. -
Teadlaste hetkelisest seisukohast lähtuvalt algas kvaternaari ajastul inimese evolutsioon. Kvaternaari ajastu jooksul on juba välja surnud mitmeid loomaliike, näiteks rändtuvi ja mammut.