Image processing20210910 3623832 ecx8s

Geokronoloogiline skaala Johannes A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestvus 4,6 kuni 4 mld aastat. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkus kokku suure taevakehaga.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist.Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

  • Stromatoliidid hakkasid arenema
    3500 BCE

    Stromatoliidid hakkasid arenema

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Toimusid jäätumised, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • Vanim eukarüoodi kivistis
    1900 BCE

    Vanim eukarüoodi kivistis

  • Fossiilid proterosoikumi lõpust
    560 BCE

    Fossiilid proterosoikumi lõpust

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.See kiire evolutsioon on nn kambriumi plahvatus. Kambriumi ajal kasvasid planktilised vetikas. Loomadele kujunesid mineraalsed toesed.Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosolikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Esimesed kalad
    535 BCE

    Esimesed kalad

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal enamasti soe, aga ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.äätumise tõttu muutusid madalmered maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Esimesed maismaataimed
    480 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja asusid sageli üleujutatud aladel.aismaad hakkasid asustama loomad, milleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustasid kalad. Devoni lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
  • Esimesed metsad
    380 BCE

    Esimesed metsad

  • Esimesed kahepaiksed
    370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Hiidmanner Pangaea
    300 BCE

    Hiidmanner Pangaea

  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus maismaalomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus 95% Maal asustunud liikidest kadus.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes peale ajastu lõpul toimunud väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Dinosauruste ilmumine
    225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast on kaetus tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Imetajate ilmumine
    200 BCE

    Imetajate ilmumine

  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima peagi kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal olid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Esimesed roomajad
    135 BCE

    Esimesed roomajad

  • Esimesed õistaimed
    125 BCE

    Esimesed õistaimed

  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult muutus kliima jahedamaks ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Dinosauruste väljasuremine
    65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • Esimesed jänesed
    52 BCE

    Esimesed jänesed

  • Kasside teke
    30 BCE

    Kasside teke

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Inimahvide teke
    3 BCE

    Inimahvide teke

  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid, näiteks mammut, ja linnuliike, näiteks moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Mammutite välja suremine kliimamuutuse tõttu
    2 BCE

    Mammutite välja suremine kliimamuutuse tõttu