-
Kestis 4,6 kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4.5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Kestis 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Elu teke. Perioodis stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Elu sai alguse vesisest elupaigast ja esialgsed rakud, mis tekkisid, olid anaeroobsed, kuna ümbruskonnas puudus hapnikust. -
-
Kestis 2,5 kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Perioodis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
-
-
Kambriumi plahvatus ehk eluvormide kiire evolutsioon. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks loomastikule. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
-
Meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. See jäätumine põhjustas merepinna olulise languse, ulatudes kuni 100 meetrini, muutes paljud madalad mered paljastunud maismaaks. -
-
Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. -
-
-
359–299 miljonit aastat tagasi domineerisid Maal laialdased metsad, kus leidus tänapäevaste tarnade, hollandi ja sõnajalgade kõrguvaid eelkäijaid. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus maismaalomastikus olid ülekaalus roomajad. -
Liigivaene elustik. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. -
-
-
Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
-
-
-
Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Ajapikku kliima jahenes, kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid. -
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ilmusid vahetud inimeste eellased. Sel ajastul suri välja suurel hulgal imetajaid, mis võib olla põhjustatud inimeste kasvava mõjuga planeedil. -
