-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
Päike on täht, mis tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi gravitatsioonilise kokkutõmbumise tulemusena tohutust gaasi- ja tolmutuubist. Selle protsessi käigus kogunes gaas ja tolm kokku, moodustades Päikese keskse tähe. Päike koosneb vesinikust ja heeliumist. -
Planeet Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi päikesesüsteemi moodustumise käigus, kui tolmu- ja gaasipilv kokku tõmbus ja moodustas tulevase Maa massiivse kivise kera. Selle protsessi käigus põrkasid ja liitusid kosmilised objektid, moodustades planeedi Maa. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustas Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ja neis on säilinud bakterifossiile. -
-
Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 miljardit aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias. -
Eukarüoodid ehk päristuumsed on ühed kolmest eluslooduse domeenist; organismid, kelle rakud on päristuumsed. Neil asub geneetiline informatsioon rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Domeeni kuuluvad ka taimed, seened ja loomad. Eeukarüoode, kes pole taimed, seened ega loomad, nimetatakse protistideks ehk algloomadeks. -
Atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele. Sel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaotud jääga. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik, mille hulka võis ka kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Jaguneb kuueks ajastuks, arenesid keerulisemad eluvormid. Elu arenes meres ja liikus areng edasi maismaale ning maismaalt hakkas leiduma mitmesuguseid organisme. Ajastu lõpuks suri Maal 95% liikidest välja. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki tekkisid paljud selgrootud rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraal toes, tigudel ja karpidel tekkis koda ja tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
Kalade areng hakkas toimuma kambriumi plahvatuse ajal. Arenesid selgroog, pealuu ja lõualuu arengut ei olnud veel toimunud. Teada olevalt esimesed kalad olid Pikaia, Haikouichthys ja Myllokunmingia. -
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triobiidid, korallid jt. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alandamise, mis muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, toimus mereelustike massiline väljasuremine. -
Maismaataimedel puudusid sügavad juured, olid väiksed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel, tihti aladel, mis olid üleujutatud. -
Vee tase tõusis meredes rikkalikult peale ordoviitsiumi jääaja lõppu ehk peale jää sulamist. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Meredes ujusid ka primitiivsed kalad. Ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, kelle hulka kuulusid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Puud kasvasid mõne meetri pikkuseks ja olid võrreldes tänapäeva puudega tunduvalt lühemad. -
Devoni ajastul ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega elama ja maismaal hakkama saama. Vanim avastatud kahepaikne on Elginerpeton, mis leiti Šotimaa hilis-devoni kivimitest, mis pärineb ligikaudu 368 miljoni aasta tagusest ajast. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Rohkesti elas maismaal lülijalgseid, putukatel hakkas tekkima lennuvõime. -
Permi ajastul elanud kuni nelja meetri pikkune taimtoiduline roomaja. Elas Põhja-Ameerika ja Euroopa aladel 303,4–272,5 miljonit aastat tagasi. -
Maismaale ilmusid esimesed roomajad, kes sõid putukaid ja muid väikseid selgrootuid. -
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. -
Karboni ajastul elanud suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos, tema pikkus oli kuni 2,6 meetrit. -
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triisases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammuniitide ja karpide osakaal. -
Maailma ajaloo suurim teada olev väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustsenud liikidest -
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Esimesed krokodillid pärinevad triiase perioodist umbes 240 miljonit aastat tagasi, arvatakse, et krokodillid olid olemas enne dinosaurusi. -
Arenesid välja roomajatest. Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid. ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elas ja juba tänapäeva tüüpi kalusid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Varaseim teadaolev lind, mis on leitud fossiilidest on 150 miljoni aasta vanune Archaeopteryx, kuid linnud olid arenenud juba enne seda. -
Maailma ajaloo üks soojemaid perioode. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed -
-
Esimene jänese-eelne esivanem ilmus umbes 40-50 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast alates on jänesed arenenud väikstest, taimtoidulistest imetajatest, kes olid kohastunud rohutoidule, tänapäevasteks jänesteks ja küülikuteks erinevates -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimealt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis arenesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetajaid, näiteks: mammutid(tänapäeva elevantide lähedased sugulased) ja karvane ninasarvik ja välja suri ka mitmeid linnuliike, näiteks dodo ja moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.