-
Algas planet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist
pärit kivimeid on Maal väga vähe.Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood,samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne
maakoor, atmosfäär moodustusid ookeanid. Teadmised Maa varajase perioodi kohta väga lünklikud. -
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid tsüanobakterid(ehk sinivetikad kes on autotroofid aga ei kuulu vetikate alla vaid on bakterid järeldavalt ka prokarioodid), vetikad ja isegi ka ainuõõnsed,meduusilaadsed olendid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi)ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid -mikroorganismide, sh tsano- ja purpurbakterite ning mitme suguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli rohkelt jääga
kaetud. Aegkonna lõpus arenes selgrootu Ediacara elustik ,kes ei sarnane ühegi tänapäeval elava elusorganismiga. Need esimesed makroskoopilised hulkraksed olid võrreldes hilisemate perioodide organismidega väga algelise ehitusega, liikumisvõimetud, toitainete omastamine toimus osmoosi teel. -
-
-
Tekkisid organismide eri organiseerituse tasemed, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.
Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõnssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskest lülijalgsetel. Sellel perioodil arenes ka konkurents -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Klima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus klima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Siis hukkus 70–80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid.Selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud mered ja järved olid asustatud kaladega, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kui algul oli maismaataimestik madal ja hore, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, selgroogsed, kes said maismaal elada -
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud
puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võreldaval hulgal kivisütt ei tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal
putukatel tekkis lennuvime. Maismaale ilmusid esime-
sed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva korbega, kus valises karm klima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimedeosakaal ja meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi
ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus
elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda
peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammonitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval valja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosau-
rusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapaevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid
asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega (rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid ligirikkaks rühmaks kes elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse klima oli soe ja niiske, troopilisedmetsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-jargult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad -preeriad
ja savannid mis asendasid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hired. Kujunesid välja tänapävased imetajad ja linnud. Afrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa klima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ilmusid inimese vahetud ellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud
palju imetajaod- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike
(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse
inimese ha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -