-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraaliast, Kanadast ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu -
Arhaikum e ürgeoon. Algas 4 mld. a. tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid 3,8 mld. a. tagasi. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. 2,1 mld. a. tagasi tekkisid ka esimesed mitmerakulised organismid -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudel loomadel kujunes mineraalne koes, nt tigudel. Kujunesid välja ka selgroogsed. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpus tuli peale jääaeg -
Ujusid primitiivsed kalad, taimed hakkasid maismaad asustama. Varased taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvavasid sageli üleujutavatel aladel. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks, kes olid tolleaja tipkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed -
-
Kestus: 145mln - 66mln a. tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis katsid kogu maismaa. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. -
Algas 66 mln aastat tagasi ning lõppes 23 mln aastat tagasi. Loomadel hakkasid kiirelt arenema. ekkisid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe kuid lõpus muutus jahedamaks. Enamus imetajaid elas maismaal -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse ning ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ning muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid. Kestis 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimealt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääteke. -
Ajastu alguses inimese vahetud eellased. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.