-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärinevad vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Jääajad. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik. -
-
Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimudest ja paljud selgrootute rühmad. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate arv. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid riifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Ilmusid esimesed maismaa loomad näiteks tuhatjalgsed ja meriskorpionid. -
419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Mitmed kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed. -
Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva koldade ja sõnajalgade eellased. Rannikutel tekkis suurel hulgal kivisütt. Ilmusid lendavad putukad, esimesed roomajad. -
299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada hiidmandri siseala kuivas kõrbes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tõttu kadus kuni 95% kõigist Maal olnud liikidest. -
-
250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Esimesd dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
200-150 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
Ilmusid esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima oli soe ja valdavalt troopilised metsad.Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes.
Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate ja linnuliikide väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.