Geokronoloogiline skaala-Heleriin BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaalt.

HADAIKUM

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Pärast Maa moodustamist põrkus Maa kokku Theiaga ja sellest tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi ladestustest on pärit vanemad leitud mikroorganismide ja mitmesuguste vetikae toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis leidudes on säilinud ka bakterifossiile.

ARHAIKUM ehk ÜRGEOON

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesitavate tsüanobakteritel elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ajastu lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

PROTEROSOIKUM ehk AGUEOON

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed tõendid mitmerakuliste kohta pärinevad umbes 2,1 mld aastat tagasi elanud tsüanobakterite sarnastest organismidest. Ajastu lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium, evolutsiooniline võidurelvastumine

542 BCE

Kambriumi plahvatus ehk kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis said loomade toiduahela osaliseks. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunesid mineraalsed toed loomadele, nt koda tigudele. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

FANEROSOIKUM

Period: 542 BCE to 1 BCE

PALEOSOIKUM ehk VANAAEGKOND

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kaladele tekkisid selgroolülid ja kolju- esimesed selgroogsed. Esimesed kalad kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma.

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik ( käsijalgsed, korallid jt.) soojades troopikameredes. Kliima soe, aga ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasurenemine.

Esimesed maismaataimed

475 BCE

Silur

443 BCE

Käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riffide kujunemine. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed(väikesed, lihtsa ehitusega) asutavad maismaad. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elasid: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid, järvesid on asutanud kalad (rüükalad, vihtuimsed), kes osutusid suurimateks tippkiskjateks.

Esimesed metsad

390 BCE

Algul maismaataimestik madal ja hõre, lõpuks tekkisid esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal olema.

Karbon

350 BCE

Võimasd metsad: osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurte puukujuliste eellastega. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Lülijalgsed maismaal, putukatel lennuvõime, esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Panthalassa ookeanis tekib hiidmanner Pangaea. Siseala kuiv kõrb, karm kliima. Ülekaalus nendeks elutingimusteks kohanenud roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Maa ajaloo suurim väljasurenemine, 95 protsenti Maa asutatud liikidest kadus.

MESOSOIKUM ehk KESKAEGKOND

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik liigivaene, taastumiseks kuus elustikul 10mln aastat. Peamine loomarühm dinosaurused maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Esimesed imetajad

205 BCE

Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

201 BCE

Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Mered tänapäeva tüüpi kalad. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Merelised roomad ookeanided- ihtüosaurus, plesiosaurus

Esimesed linnud

150 BCE

Tekkisid esimesed linnud.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Veekogud olid asutatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja karpidega. Maismaal dinosaurused, arenesid imetajate- ja lindudeliigid. Ajastu lõpus massiline väljasurenemine (dinosaurused), tõenäoliselt meteoriidiplahvatus.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Üks esimesid teadaolevaid õistaimi oli Archefructus.

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suureks ja liigirikkaks rühmaks(kasside teke, esimesed jänesed). Imetajad maal, vaalade eellased meres. Esimesed primaadid. Troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Hiljemad muutus valdavaks heitlehis taimed kliima jahenemise tõttu. Kujunesid preeriad ja savannid.

KAINOSOIKUM ehk UUSAEGKOND

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Madude, konnade, laululindude, rottide ja hiirte levik.Tänapäaeva lindude ja imetajate väljakujunemine. Inimeste eellaste ilmumine Aafrikas. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Inimeste vahetute eellaste ilmumine- perekond Homo esindajad. Paljude lindude ja imetajate väljasuremine (mammut, dodo). Väljasuremist seostakse inimese kasvava mõjuga elustikule.