-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid: Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu on tekkinud Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast rohkesti materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. -
Elu teke. Meredes arenesid algelised eluvormid. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On ka säilinud bakteritefossiile. -
-
Hapnikusisaldus suurenes elutegevus tõttu atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis ka pehmekehaline elustik. -
-
Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunesid mineraalsed toed nt koda tigudel ja karpidel. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.Tekkisid esimesed kalad. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ajastu kliima oli soe kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. Esimesed maismaataimed. -
Soojades meredes kujunesid rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asutama loomad tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. Taimed olid madalad ja kasvasid niisketel aladel. -
Troopikameredes hakkas elama rikkalik põhjaelustik. Tekkisid suured riffid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes said lühikest aega hakkama ka maismaal. -
Tekkisid võimsad metsad. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri sisealasid kattis suur kõrb. Maismaaloomastikus olid suures ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
-
Dinosauruste ilmumine. Imetajate ilmnemine. Ajastu algus oli üsna liigivaene. -
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli katud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Suur meteoriidiplahvatus. Tekkisid esimesed mesilased. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske aga lõpu poole hakkas kliima järk- järgult jahedamaks. Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja preeriad. Kasside ja jäneste teke. -
-
Taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima: maod, konnad ja laululinnud ja rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased. Suri välja palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.