-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus kuu. -
4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
-
-
2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hapnikusisalduse kasv ookeanide pinnakihis ja atmosfääris tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Mitu suurt jäätumist. Mitmerakuliste organismide teke. Pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
-
-
542-485 mln aastat tagasi. Väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine. Vastusena röövloomade tugevatele hammastele ja lõugadele, tekkisid osadele
saakloomadele mineraalsed toed. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe, aga lõpus tekkis jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes kuni 100m ja põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid. Primitiivsed kalad. Väikse ja lihtsa ehitusega maismaataimed, mis kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid), -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja triloobiidid. Šelfimerede äärealadel korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate ehitatud suured riffid. Tippkiskjateks väga suureks kasvanud mere- ja järvekalad (rüükalad ja vihtuimsed). Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
359-299 mln aastat tagasi. Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelssuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Osad putukad said lennuvõimeliseks. Maismaal esimesed roomajad. -
299-252 mln aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga ümbritsetud Pangea hiidmanner. Mandri sisealas oli kuiv kõrb, kus karmi kliima tõttu olid maismaaloomadest ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
252-201 mln aastat tagasi. Algus liigivaene, sest kuni 10 miljonit aastat taastuti Permi väljasuremisest. Esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine, peale mida domineerisid dinosaurused. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
-
201-145 mln aastat tagasi. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisis roomajaid (ihtüosaurusi ja pleiosaurusi). Tänapäeva tüüpi kalad. Tihedad paljasseemnetaimedest metsad katsid suure osa maismaast. -
-
145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes rudistid (pleiosaurused, ihtüosaursed, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid). Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise (ilmselt meteoriidiplahvatuse) tulemusena hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
-
-
66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutisoon. Enamik imetajaid elasid maismaal, peale vaalade eellaste. Esimesed primaadid. Algselt soe ja niiske kliima, kuid hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Suurenes madude, konnade, laululindude, hiirte ja rottide populatsioon. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varajased hominiidid (inimeste eellased). Kliima jahenemine. Korduvad jäätumised. Poolustel jääkate. -
-
2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis tänapäeva inimese ehk Homo sapiens`i tekkeni. Paljude imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine, mis võis olla inimetegevuse tagajärg.