-
4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu tekkis 4,5 mld aastat tagasi. Juhtiv hüpotees Kuu tekkimise kohta: u 4,5 mld aastat tagasi tabas Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest kordades lähemal ning meie planeet pöörles palju kiiremini. -
4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile. -
-
2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikut jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumiloomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Väliskelett võis kujuneda vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa eitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulka kuulusid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 mln kuni 359 mln aasat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Uleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
300 mln kuni 250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud likidest. -
-
250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permiajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 mln kuni 66 mln a tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuligid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest sai suur ja liigirikas rühm, kellest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse klima oli soe ja niiske, siis hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniste metsade asemele kujunesid preeriad ja savannid. -
-
23 mln kuni 2,5 mln a tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa klima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jäakate. -
2,5 mln kuni 0 a tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnudpalju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.