-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujuned algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja ülejäänud eemaldunud ainest moodustus Kuu. -
Enamus Maad kattis ookean ning planeeti võis lugeda ookeaniplaneediks. Eksisteeris küll mandriline maakoor, kuid see oli enamuses kaetud veega. Maa atmosfäär oli metaani rikas ja hapniku vaene. Meredes arenes algelised eluvormid ja sellest perdioodist on pärit vanimad stromatoliidid erinevate mikroorganismide ja vetikate kihilised moodustised. Lisaks on paljdes stromatoliitides säilinud bakterifossiile. -
-
-
-
-
Atmosfäär läks aina rohkem üle hapniku põhiseks tänu fotosünteesivatele tsüanoakteritele, mistõttu lisaks atmosfäärile suurenes ka ookeanites hapnikusisaldus. Sellel ajaperioodil toimus mitu jääaega ja suuremat jää moodustumist, mistõttu esines nähtus Lumepalli Maa. Jääajad ja jäätumis perioodi võisid põhjustada osade teadlaste sõnul vähenenud süsihappegaasi osakaal atmosfääris fotosünteesi tõttu. Lisaks ilmusid aegkonna lõpus pehmekehaline Ediacara elustik, mille osad esindajad ka nüüdki elus. -
-
-
-
-
Paleosoikum oli geoloogiliselt, kliimalt ja evolutsiooniliselt väga aktiivne periood, mil toimus elurikkuse kiire suurenemine, mida teatakse vahel ka kambriumi plahvatuse all. Lisaks toimus elu, mis varem oli olnud ainult meres, rändamine maismaale, mistõttu tekkisid esimesed metsad taimed ja esimesed maismaaloomad. Paleosoikum lõppes suurima massiväljasuremisega. -
Kambriumi ajastul oli plahvatuslik elu areng, mis tõi kaasa elusorganismide keerukuse ja suuruse kasvuga ning tekkisid suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Taolist "plahvatust" tuntakse vahel kambriumi plahvatuse nime all. . Enamus kambriumi aegsest elust oli veel ikkagi ookeanites, kuid hakkasid arenema mineraalse toesega selgrootud, millede arenemise põhjuseks arvatakse olevat tugevate lõugade ja hammastega röövloomade areng. -
-
-
-
Ka ordoviitsiumi ajastus jätkus elu hüppeline areng. Soojades troopikameredes domineerisid selgrootud nimelt molluskid, käsijalgssed, lülijalgsed ja korallid. Kliima oli valdavalt soe. Ordoviitsiumi ajastust on teada ka esimesed maismaa taimed. Ka esimesed lõugadega selgroogsed ehk kalad võisid sellel perioodil tekkida. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja ja sellega kaasenenud alanenud tasemega ja jäätunud ookean tõi kaasa massi väljasuremise. -
Siluri ajastul toimus maismaa edasine vallutamine taimede poolt, millest veel enamus olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed. Lisaks on säilinud fossiile samblatest ja seente laadsetest elusolenditest. Ka maismaa loomad jätkasid arenemist ja levinumad olid lülijalgsed, nagu tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. Kliima oli soe ja elu arenes siiski valdavalt niiskematel aladel ja meres. Lisaks ilmusid esimesed luukalad. -
-
Devoni kliima oli soe ja niiske. Kuigi devoni ajastu alguses olid maismaataimed veel madalad ja hõredad, siis devoni ajastu lõpuks olid juba laialt levinud lopsakad metsad. Levinuimad taimed, mis moodustasid isegi metsasid olid soontaimed, millede hulka kuuluvad ka sõnajalgtaimed. Maismaal olid laialt levinud erinevad lülijalgsed. Devoni ajastul toimus kalade hüppeline areng ja välja arenesid esimesed suured tippkiskjad. Kõige levinumad olid soomuskalad. Maale tulid ka esimesed kahepaiksed. -
-
Karboni ajastul olid laialt levinud osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglasuurte isendite lopsakad metsad. Üleujutatud, märgadel ja soostunud veekogude ja mere kallastel surnud taimed moodustasid hiljem suured kivisöelademed, millest suurimad ongi pärit karboni ajastust. Laialt olid levinud lülijalgsed ning osad putukad omandasid isegi lennuvõime. Laialt levisid ka esimesed kahepaiksed, kellest arenesid välja esimesed roomaja laadsed loomad ja imetajate ning roomajate vahepealsed sünapsid. -
Moodustus hiigedmanner Pangaea, mille sisealal valitses karmi kliimaga kõrb. Kuna karmides kliimades jäid paremini ellu sünapsid, sauruste, reptiilide ja imetajate eellased, siis maismaal domineerisid roomajate laadsed loomad, kes tõrjusid kõrvale kahepaiksetest eellased. Osa karboni ajastu vihmametsast hävis ja levisid paljasseemnetaimed. Meredes olid olis suures osakaalus luukalad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima massiväljasuremisega, milletõttu suri 95% Maa liikidest. -
Nagu paleosoikumis toimusid ka mesosoikumis suured muudatused tektoonikas, kliimas ja eluslooduse evolutsioonis. Kliima oli valdavalt tänapäevasest Maast soojem. Maismaal domineerisid valdavalt dinosaurused ja nende laadsed reptiilsed olendid. Tekkisid ka esimesed imetajad, kuid need olid valdavalt näriliste laadsed pisiimetajad. Lisaks toimus hiidmandri Panaea lagunemine tänapäevasteks mandriteks ja saarteks. -
Triiase ajastul domineeris veel hiidmanner Pangaea, kuid hilismatel perioodidel hakkas see juba lahknema. Elustik oli veel mõjutatud permi ajastu lõpu väljasuremisest, mistõttu domineerisid arkosaurused, kellest hiljem arenesid dinosaurused. Kliima oli valdavalt palav ja kuiv. Taimedest olid levinuimad paljasseemnetaimed. Ka Triiase ajastu lõppes massiväljasuremine, mis lasi dinosaurustel saada valitsevaks loomarühmaks. Meredes olid levinud ammoniidid ja karbid. Ilmusid ka esimesed imetajad. -
-
-
-
-
-
-
Juba juura ajastuks oli Pangaea lagunenud kaheks mandrimassiks: põhjapoolseks Lauraasiaks ja lõunapoolseks Gondwanaks. Triiase ajastu väljasuremise tõttu oli enamus loomastik läinud üle dinosauruste valitsemisele, kelle kõrvalt levisid ka roomajad, kahepaiksed, esimesed imetajad, -krokodillid, -linnud ja -kilpkonnad. Enamus taimestikust moodustasid paljasseemnetaimede metsad. Meresid asustasid mere roomajad ihtüosaurused ja kalad. Juura ja kriidi ajastu vahetust ei ole täpselt defineeritud. -
-
Kriidi ajastu kliima oli soe ja meretase oli kõrge, mistõttu oli palju sisemerd. Nagu juura ajastul olid ka kriidi ajastu mered asustatud mereroomajate, ammoniitide ja karpide poolt, lisaks elasid tänapäevastele sarnased kalad. Kriidi ajastul tekkinud õistaimed vallutasid kiiresti kogu maismaa ja domineerisid kogu maismaataimestikus. Arenesid välja uued linnu- ja loomaliigid, kuid enamus maismaad valitsesid dinosaurused. Ajastu lõppes massiväljasuremise ja enamuste dinosauruste väljasuremisega. -
-
-
-
Tänu kriidi ajastu lõpu massiväljasuremisele said ellujäänud väiksed imetajad vabalt levida üle Maa. Väikestest imetajatest arenesid suured ja liigirohked rühmad, kelle mõned liigid olid tunduvalt suuremad eelnevatest. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid hakkasid arenema ka vaalade eellased. Lisaks tekkisid esimesed primaadid. Paleogeeni ajastu alguse kliima oli tänu meteoriidi tabamusele jahe, vahepeal soojenes, kuid hakkas jälle jahenema. See tõi kaasa heitlehtedega taimede leviku. -
Kainosoikum on tuntud kui imetajate aegkonnana, sest tänu dinosauruste massilisele väljasuremisele levisid imetajad ülekogu Maakera. Mandrid olid peaaegu oma tänapäevastel kohtadel ja kliima oli kainosoikum alguses soojem, kui tänapäeval -
-
-
Neogeeni ajal hakkasid kuju võtma tänapäevased imetajate ja lindude liigid. Laiemalt hakkasid levima ka konnad, maod ja laululinnud. Aafrikas arenesid välja ka esimesed inimesed. Kliima muutus jahedamaks ja toimus korduvaid jäätumisi, millede üheks põhjuseks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika ündumine Panama kaudu, mistõttu Atlandi ookeanit varustas soojaga ainult Golfi hoovus. -
Kvartenaari alguseks olid välja arenenud nüüdisinimese eellased ehk perekond Homo esindajad. Kvartenaari üheks tunnuseks on paljude liikide nagu suurte imetajate nagu mammutite ja karvaste ninasarvikute, kuid ka hilisemate liikide väljasuremine või väljasuremis ohus olemine, mille suurimaks põhjuseks loetakse inimeste mõju, nagu jahtimine, elukohtade muutmine jne. -
-