-
-kestus: 4,6mld kuni 4mld
-periood oli vulkaaniliselt aktiivne
-sagedased meteoriidisajud
-perioodi lõpuks kujunes algne maakooor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid
-sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias -
-
-
Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad kusagil Marsi suurune planeet Theia. Kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Siis oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud. -
-kestus:4mld kuni 2,5 mld
-meredes arenesid algelised eluvormid
-ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised) -
-
-
-
-kestus: 2,5mld kuni 0,542mld
-hapnikusisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele
-toimus mitu suurt jäätumist
-aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline (nn Ediacara) elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi -
-
-
leitud USA-st Michiganist -
Eukarüoodid- rakkudega organismid, mis sisaldavad tuuma -
nn Ediacara elustik -
-kestus: 542milj kuni 485milj
-tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest
-tuntud ka kui kambriumi plahvatus
-esimesed kalad -
-
-
-
-
-kestvus: 485milj kuni 443milj
-ilmusid esimesed maismaataimed
-kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga -
-
Odasabad elavad tänapäevalgi. -
-kestus: 443milj kuni 419milj
-taimestik laienes maismaale
-maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)
-primitiivsed kalad -
-
-kestus: 419milj kuni 359milj
-esimesed metsad
-esimesed kahepaiksed
-rikkalik elustik meredes:suured kalad ja korallid -
-
-
-kestus: 359milj kuni 300milj
-esimesed roomajad
-osadel putukatel tekkis lennuvõime
-maismaal elas rohkesti lülijalgseid
-sel ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos (kuni 2,6m)
-metsades kasvasid hiiglaslikud osjade ja sõnajalgade eelkäijad -
Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6m. -
-kestus: 300milj kuni 250milj
-tekkis hiidmanner Pangaea, mida übritses Panthalassa ookean (mandri siseala kaetud kuiva kõrbega)
-maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad
-suurenes paljasseemnetaimede osakaal
-suurenes luukalade osakaal
-ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine (95% kõigist Maad asustanud liikidest) -
Hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandri massiivid. Hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean. -
Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid. Tema pikkus oli kuni 4m. -
-
-kestus: 250milj kuni 200 milj
-esimeste dinosauruste ilmumine
-ajastu lõpul järjekordne väljasuremine, muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal
-esimeste imetajate ilmumine
-meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi -
-
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi. -
Ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. -
Olid ühed suuremad pterosaurused. Kuni 6-meetrise tiibade siruulatusega. -
-kestus: 200milj kuni 145milj
-ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad
-meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad
-suur osa maismaast paljasseemnetaimedest metsadega kaetud
-domineerisid dinosaurused -
-
Meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused -
-
-
-kestus: 145 milj kuni 66milj
-esimesed roomajad
-esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus (Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi)
-esimesed mesilased
-ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega
-arenesid uued imetaja- ja linnuliigid
-ajastu lõpul massiline väljasuremine, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust -
-
-
Üks esimesi teadaolevaid õistaimi -
-
-
-kestus: 66milj kuni 23milj
-algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon
-imetajad kujunesid liigirohkeks rühmaks
-vaalade eellased
-esimesed primaadid
-ajastu alguse kliima soe ja niiske, järk-järgult jahedamaks
-valdavalt heitlehised taimed
-ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, asendasid seniseid metsi
-esimesed jänesed
-kasside teke -
-
-
-
-
-kestus: 23milj kuni 2,5milj
-mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
-hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired
-kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud
-Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased (hominiidid)
-Maa kliima jahenes, korduvad jäätumised -
-kestus: 2,5milj kuni tänaseni
-ajastu alguses ilmusid inimeste vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kellest arenes tänapäevane Homo sapiens
-surid välja palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa)
-loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule -
