-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes hakkasid moodustuma algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile. -
-
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus. Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ehk ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunes mineraalne toes. Arvatakse et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist, kasvades niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik elustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleagsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Maismaad katsid hiigelsuured metsad. Kasvanud metsade surnud puidust kujunes hulganisti kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel arenes lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad. -
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala keskosas oli kuiv kõrb. Maismaall olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% maar asustanud liikidest. -
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Ajastuse alguse elustik oli väga liigivaene. Tekkisid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud järjekordne väljsuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarümaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
Kestis 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jti. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga jahenes. Paleogeenis arenesid ulatuslikud rohumaad. -
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenil kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud paljud imetajad- mammut, karvane ninasarvik ning linnulliike-dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.