-
Kestus on 4.6mld kuni 4mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid, vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast alles mõnikümmend miljonit aastat tagasi noorest Päikesesüsteemi tolmust ja kiviräbust tekkinud Maad Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus välja hulk kivimit, mis jäi selle ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest lähemal ning meie planeet pöörles kiiremini. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud. -
Kestis 4mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Hakkasid arenema algelised eluvormid. Arhaikumi ajastust on pärit vanimad stromatoliidid-mikroorganismide kihilised moodustised. Paljudes on ka säilinud bakterifossiile -
-
Kestis 2,5mld kuni 542ml aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurene atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus arenes välja pehmekehaline ilma skeletita nn Edicara elustik. -
-
Kestis 542mln kuni 485mln aastat tagasi. Tekkisid organismide peamised ehitustüübid. Kasvas peamiselt vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad -
-
-
Kestis 542mln kuni 485mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes ja mereelustik suri massiliselt välja -
443-419 mln aastat tagasi kujunesid soojades meredes korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Primitiivsed kalad. Niiskete aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi suurenesid troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallid, kihtpoorsete ja lubivetikate riffid . Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke ning sellega koos esimesed kahepaiksed. -
359-299 mln aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad. -
299-252 mln aastat tagasi tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
252-201 mln aastat tagasi oli alguses elustik liigivaene. Esimesd dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
201-145 mln aastat tagasi elasid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Arenesid välja esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145-66 mln aastat tagasi domineerisid maaismaa taimestikus õistaimed. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
66-23 mln aastat tagasi toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.