-
Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, sagedase meteoriidi sajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas Theiaga ja tekkis kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Perioodi ladestutes on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele. Perioodi ajal toimus mitu suurt jäätumist, kaetud oli suur osa Maast. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nii öelda Ediacara elustik, mille hulka võivad kuuluda tänapäevaste organismide rühmad ja ka need, mis on praeguseks välja surnud. -
-
Sellel perioodil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti tekkisid suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Perioodis kasvas planktiliste vetikate hulk,mis omakorda< olid toiduks teistele organismidele. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nagu näiteks tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle perioodi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100m võrra) ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elamise piirkondade vähenemise tõttu hakkas mereelustik massiliselt väljasurema. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid,ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning nad kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaa hakkasid asustama ka loomad. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe- korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud meresidja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks. Perioodi lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised viibida lühikest aega maismaal. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva puude- osjade, koldade ja sõnajalgade- hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elasid rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses kamr kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellises keskkonnas elada. Perioodi taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremusega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal elanud liikidest. -
Perioodi alguse elustik oli liigivaene, sest väljasuremise taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis dinosauruseid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Perioodi meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega. Maismaal ikka valitsesid dinosaurused ja arenesid välja uued linnu-ja imetajaliigid.Perioodi lõpus toimus massiline väljasuremine,mille käigus hävisid dinosaurused ja muud merelised roomajad. Peamine väljasuremise põhjus- metioriidiplahvatus. -
Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist hakkasid linnud ja imetajad kiiresti evolutsioneerima. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikaks rühmaks. Enamik imetajatest elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid.Perioodi alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel muutus kliima järk-järgult jahemaks ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aina rohkem hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Selles perioodis kujunesid tänapäeva imatajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Perioodi jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi järjekordseid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Perioodi alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond- Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Perioodi jooksul oli välja surnud palju imetajaid- mammut, karvane ninasarvik-ja linnuliike- dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimestega, sest inimeste arv kasvas ning nad mõjutasid väga planeedi keskkonda.