-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisaju. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Theia koosnes tolmu- ja gaasipilvedest. Põrkudes Maaga, paiskus see osa materjalist maa vahevööst kosmosesse. Gravitatsioon viis protsessi lõpule: väljapaiskunud praht hakkas Maa madalal orbiidil pöörlema ja kogunes järk-järgult Kuule. -
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ajal ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides säilinud on ka bakterfossiile. -
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli sel ajal ulatuslikult jääga kaetud, sest toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organisimirühmi. -
-
-
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootud rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed,lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Nad olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis rohkesti kivisütt. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima ning maismaal ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikmetest. -
-
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Juura ajastul elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Maa Maismaataimestikus domineerisid õistaimed. Ookeanides ja meredes olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik Imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
-
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahanes Maa kliima oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
