-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Haidaikumi lõpuks kujunesid alge maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Arhaikumi ajal arenesid primitiivsed eluvormid. Vanimad teadaolevad stromatoliidid pärinevad Arhaikumi setetest. Need stromatoliidid on kihilised moodustised, mis tekkisid mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning erinevate vetikate tegevuse tulemusena. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterite fossiilid. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite tegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist ja Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik, mida nimetatakse Ediacara elustikuks. Selles elustikus võisid olla esindatud nii tänapäevaste organismirühmade esindajad kui ka juba välja surnud organismirühmad. -
-
Kambriumiajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Samal ajal suurenes planktiliste vetikate hulk, mis moodustasid toidu loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, sealhulgas käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine, kus röövloomade hambad muutusid tugevamaks, samal ajal kui paljudel loomadel tekkis mineraalne tugi ja tugev välisskelett. -
-
-
Soojas troopikameredes elutses rikkalik elustik, sealhulgas käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja paljud teised liigid. Ajastu jooksul ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajal oli kliima peamiselt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis viis lõpuks jääaja tekkeni. Jääajal tingitud jäätumine viis ookeanipinna languseni kuni 100 meetrit ning paljud madalaveelised piirkonnad muutusid kuivaks maismaaks. See muutus põhjustas massilise väljasuremise mereelustikus. -
Sel ajastul kujunesid soojades meredes rifid, mis olid ehitatud käsnade, korallide ja lubjakivivetikate poolt. Samal ajal ujusid meredes ringi primitiivsed kalad. Maismaa jätkas asustamist taimedega, kuid varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning nad kasvasid niisketel aladel, mis tihti üleujutati. Samal ajal hakkasid maismaad asustama loomad, sealhulgas esimestena tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, sealhulgas käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid suureks kasvanud kalad, nagu rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks hakkasid tekkima esimesed metsad. Samal ajal ilmusid esimesed kahepaiksed, mis olid selgroogsed ja suutsid lühikest aega ka maismaal elada. -
Maismaad kattis sel ajastul võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puude eellased, mis meenutasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade taimi. Mererannikutel ja jõgede lammidel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis rohkem kivisütt kui ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, mõned putukad omandasid lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad. -
Pangaea oli tohutu hiidmanner, mis oli ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Manner Pangaea siseosa oli kuiva kõrbe tüüpi piirkond, kus valitses karm kliima. Maismaal domineerisid sel ajal roomajad, kui rääkida loomadest. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede hulk, samas kui meredes suurenes luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo ühe suurima väljasuremisega, mille tagajärjel kadus kuni 95% kõigist Maal elanud liikidest. -
Elu alguses oli Maa elustik suhteliselt vaene liikide poolest, ja pärast Permi ajastu massilist väljasuremist kulus umbes 10 miljonit aastat, et elu taastuks. Sel ajal ilmusid esimesed dinosaurused, ja hilisema väljasuremise tulemusena said nad maismaa peamisteks valitsejateks. Samuti ilmusid esimesed imetajad, ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide arvukus. -
-
Triiase ajastul toimus järkjärguline vahetus levinud loomade vahel, kus dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad asendasid varasemaid liike. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad ilmusid maismaale. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid nagu ihtüosaurusid ja plesiosaurusid. Meredes elasid kalad, mis sarnanesid tänapäevaste liikidega. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga, kus kasvasid palajsseemnetaimed. -
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus, ilmusid. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosauruste, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, mida tunti kui rudisteid. Maismaal valitsesid dinosaurused ning uued imetaja- ja linnuliigid arenesid. Kriidiaja lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus kadusid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised liigid. Väljasuremise põhjusena peetakse meteoriidiplahvatust. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Lisaks tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate nagu näiteks mammut, karvane ninasarvik ja linnuliikide nagu näiteks dodo ja moa väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.