-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Umbes 4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku suure Theia nimelise taevakehaga, ning tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärinevad vanimad mikroorganismid. Säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk, millest toitus loomastik. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, lülijalgsed, limused jne. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli ordoviitsiumi ajastul valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, milletõttu tekkis mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed maismaaloomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid, ilmusid esimesed roomajad -
Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, seepärast oli maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimsed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli suuresti kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerims kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni ajastu alguses kliima oli soe ja niiske, kasvasid ka troopilised metsad. Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ning ilmusid välja inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Kvaternaari jooksul toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule. -
