-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Kuu tekkis pärast suurt kokkupõrget varase Maa ja Theia nimelise keha vahel. Selle kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmosesse materjal, mis hiljem koondus ja seejärel Kuu tekitas. -
Kestvus 4 - 2,5 mld aastat, Meredes arenesid algelised eluvormid(3,8 mld tagasi).Ladestustest on pärit vanimad vanimad kihilised moodustised mikroorganismidest. On ka säilinud palju bakterifossiile. -
-
-
-
Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootud loomad, näiteks käsnad ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
-
-
-
Meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpiond. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid metsad, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealas oli suur kuiv kõrb karmi kliimaga ning maismaal ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade oma. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikmetest. -
Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus väljasuremine ja dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ligikaudu 230 miljonit aastat tagasi, triiase perioodil, ilmusid dinosaurused, mis arenesid roomajatest. Plateosaurus oli üks esimesi suuri taimtoidulisi dinosauruseid, palju suuremate sauropoodide sugulane. Ta kasvas umbes 9 meetri pikkuseks. Enamus dinosaurustest olid taimetoitlased, kuid oli ka loomtoidulisi. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad olid levinud. Ilmusid esimesed linnud , krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis said varsti domineerivaks kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
-
Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad. Toimus kliima jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaas - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Laiemalt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
lmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
