-
Kestis 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4.5 mld aastat tagasi Maa põrkus kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid esialgsed eluvormid, mis olid pärit kõige iidsematest avastatud stromatoliitidest - struktuurid, mis moodustusid mikroorganismide, bakterite ja erinevate vetikate tegevuse tulemusel ning moodustasid kihilised moodustised. -
-
Periood: 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi.
Tänu fotosünteesivale tsüanobakteritele suurenes Maa atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jääajastut ja Maa oli laialdaselt kaetud jääga. Selle ajastu lõpus ilmus Ediacara bioloogia, milles võis leiduda tänapäevaste organismirühmade esindajaid -
-
Arenesid skeletiga hulkraksed
kestus 542mln - tänapäev -
Aeg: 542 miljonit kuni 252 miljonit aastat tagasi. Paleosoikumi ajal toimusid märkimisväärsed geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes peamiselt veekeskkonnas ning liikus hiljem maismaale. Hilises Paleosoikumis oli maismaa juba mitmekesine mitmesuguste organismide osas. Suured metsad katsid maismaad, ja neist moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. -
Periood: 542 miljonit kuni 485 miljonit aastat tagasi. Sel ajal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänaseni. Planktonvetikate hulk kasvas märkimisväärselt ning vetikad moodustasid rikkaliku toiduallika loomastikule. Lisaks ilmus palju uusi selgrootute rühmi. Mitmetel loomadel kujunes mineraalne tugi, näiteks tigude ja karpide kojad ning trilobiitide tugev välisskelett. Sel ajal toimus intensiivne evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
Periood: 485 miljonit kuni 443 miljonit aastat tagasi. Troopilistes meredes elutses mitmekesine elustik, ja sel ajal ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli enamasti soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis viis lõpuks jääajani. Jääajaga kaasnes madalmerede kuivamine ja paljud neist muutusid maismaaks, mis omakorda põhjustas ulatusliku mereelustiku väljasuremise. -
Periood: 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Soojades veekogudes hakkasid tekkima rifi, mille ehitasid käsnad, korallid ja lubjakivid. Samal ajal ujusid ringi primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsama ehitusega, ning nad kasvasid niisketel aladel, mis sageli üleujutati veega. Maismaad hakkasid koloniseerima ka loomad. -
Aeg: 419 miljonit kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik mereelustik. Mitmed kalad, sealhulgas rüükalad ja vihtuimsed, koloniseerisid arvukalt meresid ja järvi, saades tolleaegseteks tippkiskjateks. Alguses oli maismaa taimestik madal ja väheste taimedega asustatud, kuid ajastu lõpuks hakkasid esimesed metsad tekkima. Samuti ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed. -
Aeg: 359 miljonit kuni 299 miljonit aastat tagasi. Maismaad olid kaetud võimsate metsadega, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puud meenutavad eellased. Sel ajastul tekkis ka palju kivisütt. Maismaal oli rikkalik lülijalgsete populatsioon, millest mõned putukad olid omandanud lennuvõime. Samal ajal ilmusid maismaale esimesed roomajad. -
Aeg: 299 miljonit kuni 252 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiiglaslik mandrimassiiv Pangaea, mis oli ümbritsetud tohutu Panthalassa ookeaniga. Pangaea sisekliima oli kuiva kõrbega kaetud. Maismaal domineerisid roomajad, kes olid kohanenud kõrbelistes tingimustes elamisega. Lisaks oli sel ajastul palju paljasseemnetaimi. Ajastu lõppes ühe suurima väljasuremisega Maa ajaloos, kus kadus kuni 95% kõigist Maal eksisteerinud liikidest. -
Aeg: 252 miljonit kuni 201 miljonit aastat tagasi. Selle perioodi alguses oli elustik suhteliselt liigivaene ja taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad ning samal ajal vähenes ammoniitide ja karpide osakaal, olles surve all. -
-
Aeg: 201 miljonit kuni 145 miljonit aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides oli rohkesti merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevaseid kalaliike. Suur osa maismaast oli kaetud laialehiste paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Aeg: 145 miljonit kuni 66 miljonit aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaa taimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüsauruste, ammoniitide ja rustidega. Maismaal eksisteerisid dinosaurused, ning samal ajal toimus uute imetaja- ja linnuliikide areng. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, kus dinosaurused ja teised imetajad hävisid. Selle väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust. -
Aeg: 66 miljonit kuni 23 miljonit aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest populatsioonist suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid elas maismaal, samal ajal kui vaalade eellased elasid meres. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske ning troopilised metsad kattisid suure osa maismaast, kuid seejärel hakkas kliima jahtuma. Selle käigus tekkisid ulatuslikud rohumaad. Samuti ilmusid sel perioodil esimesed primaadid. -
Kestus: 66 mln kuni tänapäev. Kainosoikumis kujunesid tänapäeva ookenid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. -
-
Aeg: 23 miljonit kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Sel perioodil muutus mandrite geograafia, loomastik ja taimestik ning omandasid peamiselt tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired hakkasid levima. Samal ajal kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid, ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes ning tekkis mitu jääaega. -
Aeg: 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Selle ajastu alguses ilmusid inimese otsesed eellased - perekonna Homo esindajad. Nende evolutsioon algas Aafrikas ja viis lõpuks tänapäevase inimese, Homo sapiens'i tekkimiseni. Samal ajal toimus laialdane imetajate ja lindude väljasuremine, kaasa arvatud mammutid, karvased ninasarvikud ning linnuliigid nagu dodo ja moa.