-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodilõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestumisest on leitud vanimad stromatoliidid. Säilinud on ka bakterifossiile. -
-
Kontinentide tekke jätkus, atmosfääris hapniku kogus suurenes, tekivad algsed eukarüootsed organismid, Jääajad, tekkisid ja lagunesid mitmed superkontinendid. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Tekkis paljudel loomadel mineraalne toes. -
-
-
soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku väljasuremise. -
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad asustasid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid selleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maad katsid võimsad metsad, Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% Maa asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguses elustik oli liigivaene, permi ajastu väljasuremise taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpu järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise levinuimaks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamus imetajadest elas maismaal, kuid vaala eellased elasid meres. Suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Metsasid hakkasid asendama preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Pidevalt toimusid jäätumised, poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese eellased: perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasele inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Selle ajastu jooksul on väljasurnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.