-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud ainult Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja tekkis Maa kaaslane kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Esimesed organismid Maal olid bakterid, mikroobid ja erinevad vetikad. Leitud on nende vanimaid tekitatud stromatoliite. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ajastu lõpus ilmus küsimusi tekitav Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka väljasurnud organismide esindajaid. -
-
Aja möödudes hakkasid rakud üksteist rühmitama. See oli evolutsioonis väga oluline osa, kuna see võimaldas keerukamate organismide teket. -
Täpselt pole veel kindlaks tehtud, kuidas või millal esimesed eukarüoodid tekkisid ega ka seda, millistest prokarüootidest nad kujunenud on. Vanim eukarüoodi kivistis leiti USA-st, kuid seda ei saa paigutada mitte ühessegi tänapäeval elavasse eukarüootide rühma. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak- ja röövloomade vaheline võidurelvastumine ehk mõlemate samaaegne evolutsioon. -
-
-
Rikkalik elustik soojades troopikameredes: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine. Jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine viis mereelustiku massilise väljasuremiseni. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, kasvasid niisketes, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saada. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigis Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid-ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered oli asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased – perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastujooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.