-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias -
-
Tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, Maale lähim taevakeha. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärinevad vanimad mikroorganismid. -
-
-
-
Toimus mitu suurt jäätumist. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. -
-
-
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima oli vastavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid asustamist.
-
Troopikamerede elas rikkalik põhjaelustik. Suured muutused toimusid maismaal.
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elasid lühijalgsed. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal.
-
-
Elustik oli liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meres elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
-
-
-
Algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased meredes. Kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema.
-
-
-
-
Enamik asju omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kliima jahenes oluliselt.
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Paljud imetajad surid välja.