-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkus Theiaga ja tekkis kuu -
Arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ja protesoikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Maa peal on rohkem hapniku kui enne(fotosünteesivate tsüanobakterite tõttu) ja oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmusid mitmerakulised organismid. Tekkis pehmekehaline elustik. -
-
Tekkisid kalad ja kõik organismide ehitustüübid, keda leidub tänagi. Tekkis planktiliste vetikate hulk, mis oli loomadele toiduks. Kujunesid välisskeletid. Toimus evolutsiooniline relvastumine. -
-
-
-
Kujunesid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, aga ükshetk jahenes kliima ootamatult, mis lõppes jääajaga. Seetõttu langes ookeani tase ligi 100 meetri võrra. Sellest tulenevalt vähenes ookeanis veetase ootamatult, mis põhjustas mereloomade massilise ära suremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnad ja korallid. Niiskedel aladel kasvasid lihtsad taimed. Maismaal hakkasid elama esimesed loomad, nt skorpionid. -
-
Troopikamere põhjades elasid peamiselt käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel korallid ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid vettes elavad kalad, nt rüükala. Hapratest taimedest on saanud mets. Esimesed selgroogsed, kes said minna maismaale ajutiseks ajaks. -
-
Maismaal olid suured metsad. Sealt on pärit osjade, koldade ja sõnajalgade eelased. Üleujutatud aladel kujunesid surnudest metsadest kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad oskasid lennata, tekkisid esimesed roomajad. Ainus ajastu, kus tekib kivisütt. -
-
Hiidmanner pangaea tekke, mis oli ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal suurenes. Lõppes Maa suurima väljasuremisega(95% suri ära). -
-
Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul jälle väljasuremine. Suurenes karpide ja ammoniitide osakaal. See ajastu oli suhteliselt liigivaene, kuna paljud surid ennem välja. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. -
-
Domineerima hakkasid äsjailmunud õistaimed. Kujunesid uued imetajad. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve. Ajastu lõpul toimus meteoriidiplahvatus, mille tulemusena dinosaurused ja roomajad surid. -
-
Imetajate ja lindude kiire evulatsioon. Vaalaeelased hakkasid vees elama. Aina rohkem imetajaid elas maismaal. Esimesed primaadidd. Kujunesid savannid. Kliima hakkas jahenema ja kujunesid kattelehetaimed. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. -
-
-
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Inimahvide teke. Kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujuned jääkate. Aafrikas ilmusid varased homoniidi(inimeelased) -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese. Ajastu jooksul surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja moa linnud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule. -