-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Paljudes stromatolistiitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus suurenes atmosfääris. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mida sõid ka loomad. Loomariiki ilmusid üksteise järgi paljud selgrootute rühmad, nt. käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nt korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, väikesed ja lihtsa ehitusega. Kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Ilmusid esimesed maismaa loomad, nt. tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekkisid metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid. Ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaal elasid roomajad, kes suutsid kuivas kõrbes ellu jääda. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal asustunud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli liigivaene, kuid ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanis elasid paljud mereroomajaid, ning tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
-
-
Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Maismaal domineerisid dinosaurused. Arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud mereroomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire areng. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kllima soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning tekkisid preeriad ja savannid, mis asendasid metsi. -
-
Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ja inimese eellased. Maa jahenes oluliselt, mille käigus poolustele kujunes jääkate. -
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.