-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning Maad tabasid pidevad meteoriidisajud. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ning tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Arhaikumi meredes arnenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist.
Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Ordoviitsiumi ajastu kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik.
Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.
Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümb- ritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene.
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.
Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.
llmusid esimesed primaadid.
Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid – inimese eellased.
Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased – perekond Homo esindajad.
Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.