-
4600 BCE
Hadaikum
Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookean -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum e. Ürgeoon
Tekkinud on veekogud, meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Atmosfäärist puudus veel hapnik. Sellest ajast on leitud esimesed stromatoliidid (bakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Neid võib tänapäevalgi leida Austraaliast. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhikum e. Ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum e. agueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suureneb hapnikusisaldus, tänu tekkinud tsüanobakteritele mis fotosünteesivad. Tekivad esimesed mitmerakulised organismid. Toimuvad mitu suurt ulatuslikku jäätumist. Tekib suur pehmekehaliste e. ilma skeletita elusorganismide rühm, mida hakatakse nimetama Edicara elustikuks. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e. agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekivad peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad ka tänapäeval. Loomariiki ilmusid järjest: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes nüüd paljudele loomadele mineraalne toes - arvatavasti kaitseks röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. Ühtalsi kasvas planktiliste vetikate hulk. Sellist tohutu kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum e. Vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Esimesd märgid, et ka loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffe tekkis järjest juurde. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
370 BCE
Esimesed kahepaised
Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Sellest tuleneb ka nende nimetus kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt kui siis pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseosa oli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima. -
252 BCE
Triias
Ajastu algne elustik on väga liigivaene. Toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine, muutid nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmuvad esimesed väiksemad imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum e. Keskeaegkond
-
201 BCE
Juura
Tekkisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus. Meredes elasid ka tänapäevst tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga. -
200 BCE
Esimesed imetajad
Arenesid välja esimesed imetajad. -
145 BCE
Kriit
Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad ja paljud teised. -
110 BCE
Massiline väljasuremine
Järjekordse massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste väljasuremist algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum e. uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Tänapäevase ilme omandavad mandrite geoggraafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid e inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linde (dodo, moa). Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvava mõjuga planeedi elustikule.