Geokronoloogiline skaala Berit Rits G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär(ookean).

Kuu teke

4500 BCE

100milj aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga Theia , mille tagajärel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 aatat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, on säilinud ka bakterifossiile.

Hadaikum

Period: 4000 BCE to 4600 BCE

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, mis oli tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusest. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis suur pehmekehaliste ehk ilma skeletita elusorganismide rühm.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. Sellist üheaegset evolutsiooni nim. evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, mis lõppes jääajaga. Tänu kliima jahenemisele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus on 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus:443 mln - 419 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Karbon

350 BCE

Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Selleks perioodiks katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus: 252 mln - 201 mln.
Elustik oli üsna liigivaene tulenevalt permi ajastu lõpul väljasuremisest. Kulus ligi 10 mln aastat taastumiseks. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Meredes elas ka tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, viimastest elasid enamus maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, peale mida hakkas ta vaikselt jahenema. See põhjustas valdavaks taimestikuks heitlehised. Mitmeid metsi hakkasid asendama välja kujunenud preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: alates 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond ‘Homo’ esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase ‘Homo Sapiens’i’ tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.