Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4.6 mld - 4 mld. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidi sajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga, tekkis Kuu

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Kestvus: 4 mld - 2,5 mld. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - paljudes on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Kestvus: 2,5 mld - 542 mln. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisaldus. Toimus jäätumisi. Ilmus nn pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542 mln - 485 mln
Sel ajaperioodil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis tänapäevalgi eksisteerivad, aga ka suurem osa tänapäevaseid loomahõimkondi. nn plahvatus. Planktonist kasvas vetikate hulk, mis oli toiduks loomariigile, kuhu ilmusid üksteise järel paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Röövloomade lõugade ja hammaste ehituses toimus evolutsioon ehk toimus nn võidurelvastusmis evolutsioone.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485 mln - 443 mln
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, mis lõppes jääajaga, Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ligi 100 m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus:443 mln - 419 mln
Sel ajastul soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus taimede maismaa asustamine, need olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Kestvus: 419 mln - 359 mln
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel tekkisid suured riffid. Mõned kalad kasvasid väga suureks ja said ajastu tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359 mln - 300 mln
Olid võimsad metsad, milles kasvasid tänapäevaste sõnajalgade ja teiste taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutunud alade metsade surnud puidust kujunesid välja kivisöelademed. Maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad

Perm

300 BCE

Kestvus: 300 mln - 252 mln
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseelus valitses karmi kliimaga kõrb, seega olid ülekaalus roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille käigus kadusid 95% kõigist liikidest.

Tiias

252 BCE

Kestvus: 252 mln - 201 mln
Elu oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud taaskordne väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus: 201 mln - 145 mln
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, seal elasid ka tänapäeva laadsed kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 mln - 66 mln
Esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima maismaataimestikku. Meresid domineerisid plesiosaurused, ihtüsaurused ning rudistid. Maismaal ikkagi dinosaurused, aga arenesid uued imetajate ja lindude liigid. Ajastu lõpus toimus taaskord väljasuremine (meteoriidiplahvatus), mis tappis dinosaurused ja paljud merelisid roomajad.

Esimesed roomajad

140 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66 mln - 23 mln
Dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremine, lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli ajastu algul soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajapikku kliima jahenes, kujunesid ulatuslikud rohumaad ka preeriad ja savannid

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

64 BCE

Esimesed jänesed

55 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus:23 mln - 2,5 mln
Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said tänapäevase väljanägemise. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad hominiidid. Kliima jahenes pidevalt ning tekkis jäätumine ja ka pooluste jääkatte teke

Inimahvide teke

8 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2.5 mln - 0
Sel ajastul ilmusid vahetud inimeste eellased. Sel ajastul suri välja suurel hulgal imetajaid, mis võib olla põhjustatud inimeste kasvava mõjuga planeedil ja selle elustikul