-
Kestis kuni 4,6 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne sagedased meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
Põrkas kokku Theiaga ja moodustus kuu. -
Meredes arenesid esialgsed eluvormid. Stromatoliidid- mikroorganismide ning erinevate vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite abil suurenes hapnikusisaldus nii atmosfääris kui ka ookeanide pinnakihis. Maa jäätus mitmel korral. Teadus uurijatele vaidlust tekitav Ediacara elustik-pehmekehaline ehk ilma skeletita. -
-
Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Tekkisid kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudele loomadele tekkis mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
-
-
Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, triobiidid, korallid. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõppes küll jääajaga kuid muidu oli valdavalt soe kliima. Madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise. -
Mered mis olid soojad kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Niisketel aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riftide suurenemine. Tekkisid veekogude tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Tekkisid esimesed metsa ja kahepaiksed. -
Suured ja võimsad metsad koos osjade, koldade ja sõnajalgade eellastega. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Rohkesti lülijalgseid, teatud putukatel lennuvõime, tekkisid ka esimesed roomajad. -
Hiidmanner Pangaea ümbritsetus hiiglasliku ookeani Panthalassaga. Sisemanner kõrb soomajad kõige rohkem. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus kadus kuni 95% liikidest mis on ka Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine. -
Ajastu algas liigivaeselt. Dinosaurused olid esimesed peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Ammoniitide ja karpide osakaal meres tõusis -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkeliselt merelisi roomajaid ookeanis. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Õistaimed domineerivad maismaataimestik. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Valitsevas positsioonis dinosaurused. Uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
Linnud ja imetajad arenesid kiiresti. Suurem osa imetajaid maismaal, vaalade eelased meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid suured rohumaad, preerida ja savannid. -
-
Mandrite kujud ja asukohad omandasid tänapäevase ilme, tulid ka loomade ja taimede põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas varased inimese eellased. Kliima jahenes, korduvalt jäätus. Poolustele tekkis jääkate. -
Ajastu alguses inimese vahetud eellased. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.