-
Algas 4,6 mld aastat tagasi planeet Maa kujunemisega ning lõppes 4 mld aastat tagasi. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Neid on leitud vaid Gröönimaalt, Austraaliast ja Kanadast. Vulkaaniliselt oli see väga aktiivne periood ning sagedad olid ka meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis kuu. -
Algas 4 mld aastat tagasi ning lõppes 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi, mida nimetatakse ka ürgeooniks, aegsetes meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ajastu ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
Algas 2,5 mld aastat tagasi ning lõppes 542 mln aastat tagasi. Seda perioodi nimetatakse ka agueooniks. Sellel ajastul suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Sellel ajal toimus ka mitu suurt jäätumist. Proterosoikumi lõpu poole ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
Algas 542 mln aastat tagasi ning lõppes 485 aastat tagasi. Sellel ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa loomhõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning loomariiki ilmusid järjest paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes ka välja mineraalne toes. -
-
-
Algas 485 mln aastat tagasi ning lõppes 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli sellel ajastul valdavalt soe, kuid lõpu poole toimus kliima kiire janenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See aga põhjustas elualade vähenemist, mis kaasas mereelu massilise väljasuremise. -
Algas 443 mln aastat tagasi ning lõppes 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid. Nendes meredes ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed jätkasid ka maismaa asustamist. Varased maismaa taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid ka asustama loomad. -
Algas 419 mln aastat tagasi ning lõppes 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel suhteliselt hõre, kuid ajastu lõppu poole olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes suutsid ka lühikest aega maismaal hakkama saada. -
Algas 359 mln aastat tagasi ning lõppes 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid suured ja võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid ning mõnedel putukatel kujunes ka välja lennuvõime. Karboni ajastul ilmusid ka maismaale esimesed roomajad. -
Algas 299 mln aastat tagasi ning lõppes 252 mln aastat tagasi. Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümnbritses väga suur Panthalassa ookean. Pangea sisealal oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid seal ülekaalus roomajad, kuna nemad suutsid sellistes tingimustes elada. Üldiselt suurenes veel paljasseemnetaimede ja luukalade ülekaal. Permi ajastu aga lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, millega kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Algas 252 mln aastat tagasi ning lõppes 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal. -
-
Algas 201 aastat tagasi ning lõppes 145 aastat tagasi. Levinumad olid dinosaurused, imetajad, kaheiapiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Sellel ajastul elasid juaba meredes tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli suuresti kaetud paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega. -
Algas 145 mln aastat tagasi ning lõppes 66 mln aastat tagasi. Sellel ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning ilmusid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjust peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas 66 lmn aastat tagasi ning lõppes 23 mln aastat tagasi. Pärast kriidi ajastu dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid ka esimesed primaadid. Palogeeni ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid järk-järgult hakkas kliima jahenema. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Algas 23 mln aastat tagasi ning lõppes 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, konnad, hiired, rotid ja laululinnud. Üldiselt kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid ka esimesed varased hominiidid. Selle ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi. Ka poolustel kujunes välja jääkate. -
Algas 2,5 mln aastat tagasi ning kestab praeguseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud paljud imetaja- ja linnuliigid. Paljude liikide väljajuremist on seostatud inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.