-
Kestis 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, metoriidisajud, Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Esimesed organismid Maal olid bakterid, mikroobid ja erinevad vetikad. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapaevastest loomahõimkondadest. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi. Esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, mis tõi endaga kaasa elualade vähenemise ja massilise väljasuremise. -
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.
Ujusid primitiivsed kalad.
Jätkus taimede maismaa asustamine.
Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega.
Maismaad hakkasid asustama loomad. -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riffide suurenemised. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.
Meredes kasvas luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% kõigist liikidest. -
-
Ajastu alguses elustik oli liigivaene.
Ilmusid esimesed dinosarused.
Ilmusid esimesed imetajad.
Meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal. -
-
201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti domineerisid Maa maismaataimestikku.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.
Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
-
-
-
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima aod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad.
Kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
