-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe, väikeste lapikestena on neid leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraa- liast. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. -
-
Kuu on tekkinud Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. -
Arhaikum meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mik- roorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitme- suguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesi- vate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skele- tita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii täna- päevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja sur- nud organismirühmi. -
-
-
-
Vanaaegkond ehk paleosoikum Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitus- tüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. -
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esime- sed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna ala- nemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, koral- lide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Vara- sed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näi- teks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suu- reks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. -
katsid maismaad võimsad metsad, kus kas- Triiase ajastu alguse el vasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuu- red puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel mere- rannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisõelademed. Karboni ajastuga võr- reldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geo- loogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esime- pide osakaal. sed roomajad. -
Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümb- jad vahetasid väheha ritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala mad. Ilmusid esimes oli kaetud kuiva körbega, kus valitses karm kliima. Mais- maaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sel- rusi ja plesiosaurusi. listes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suure- päevast tüüpi kalad. nes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. -
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud jär- jekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esi- mesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja kar- pide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja rooma- jad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loo- mad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosau- rusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba täna- päevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kii- resti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammonii- tide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, are- nesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asur- konnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama mere- desse. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäe- vased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased homi- niidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poo- lustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas ala- nud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.