20. sajand

Esimene Maailmasõda

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja. See oli üks ajaloo verisemaid konflikte, pannes aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonidele mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud Teisele maailmasõja üheks põhjuseks.

Veebruarirevolutsioon

1917

Kukutati Venemaal Nikolai II Romanov- selle sündmusega lõppes üle 300 aasta kestnud Romanovite valitsemisaeg Venemaal.

Kommunistlik Venemaa

1917

1. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni käigus kukutati võimult Venemaad üle 300 aasta valitsenud Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks Ajutisele Valitsusele.

Compiegne'is vaherahu

Nov 11, 1918

Sõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas SB, Prm ja Usa-ga võidu keskriikide üle.

Eesti vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Kasutades oskuslikult Vene impeeriumi nõrgenemist, kuulutasid paljud Venemaa vähemusrahvused(soomlased, eestlased, lätlased, ukrainlased jt) aastail 1917-1918 välja riikliku iseseisvuse. Eesti iseseisvusmanifest loeti kõigepealt ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. Tallinas kuulutati Eesti Vabariik välja 24. veebruaril 1918.

Kommunistlik Internatsionaal

1919

1. aastal rajati Kommunistlik Internatsionaal (lühendatud Komitern), rahvusvaheline organisatsioon, mille lõppeesmärk oli proletaarne (palgatööliste) maailmarevolutsioon.

Natsinaalsotsialstlik Saksamaa

1919

Kommunistide põhivaenalseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa Töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsinaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside esimeheks sais Adolf Hitler.

Suur Depressioon

Period: 1919 to 1929

Maailmamajanduse kohanematus
Kaupade ületootmine
Liiga kergekäeline laenamine
Riikide sekkumatus oma probleemidesse
Välismaiste kaupade süüdistamine

Pariisi rahukonverents

Jan 18, 1919

Töötas üle poolteise aasta ning suur osa istungeid peeti Versailles' lossis ja jaanuaris esitas USA president W. Wilson oma rahukava, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks.

Demokraatlik Eesti

Apr 23, 1919

Omariiklusele aluse pannud iseseisvusmanifest kuulutas, et Eesti on demokraatlik vabariik. Demokraatia põhimõtetest lähtus ka 23.aprillil 1919 Estonia teatris kokku tulnud esimene Eesti parlament- Asutav Kogu, mille tähtsaimkas ülesandeks sai Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine. Põhiseaduse võttis Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920. aastal.

USA

Period: 1920 to 1930

Seal valitses vabariiklik riigikord, seadusi võttis vastu kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Tähtsamad erakonnad olid Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. USA vabariiklased ja demokraadid polnud 1920.-1930. aastail nii erinevad, nagu olid Europas konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Sõlmiti Tartus Jaan Poska poolt.
Tartu rahumajas asub nüüd Tartu Jaan Poska Gümnaasium.

Must neljapäev

Oct 24, 1929

Riik teatab suurematest laenuprotsentidest
Kõik tahavad korraga oma aktsiaid müüa st. aktsiate hinnad hetkega väga madalad.

GULAG

Period: 1930 to 1960

Gulag oli aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. Selle ülesanne oli pidada arvestust kinnipeetute üle, suunata nad tööle erinevatele objektidele, organiseerida laagrite majandustegevust ja tagada asukate varustamine.

Mandžuuria kriis

Period: 1931 to 1932

Kaug-Idas muutus väga sõjakaks Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks.

Etioopia kriis

Period: 1935 to 1936

Sama aasta sügisel tungisid Itaalia väed Etioopiasse. Kohe pärast sõõjategevuse algust kuulutas Rahvasteliit itallaste tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama, nagu seda nägi ette Rahvasteliidu põhikiri.

Hispaania kodusõda

Period: 1936 to 1939

Sündmused said alguse, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. 1936. aasta suvel puhkes kindral Franscisco Franco juhtimisel sõjaväelaste mäss, mis kasvas üle kodusõjaks. Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus see peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Rahvarinde pooldajaid ehk vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit. Saksamaa, Itaalia ja Portugal tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust.

MRP

Aug 23, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks.

Teine Maailmasõda

Period: Sep 1, 1939 to Sep 2, 1945

"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versailles's sätestatud piire muuta.

KOLMIKPAKT

1940

1. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud riigid-Saksamaa, Itaalia ja Jaapan- võtsid enda peale kohustuse üksteisest igati toetada. Hiljem liitusid Kolmikpaktiga ka mõned teised riigid.

Stalingradi lahing

Period: Aug 21, 1942 to Feb 2, 1943

Teise maailmasõja kõige verisem lahing oli Stalingradi lahing, mis peeti Saksa Wehrmacht'i ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma üle 1,5 miljoni inimese.

NSV Liidu majanduse areng

Period: 1945 to 1985

1945-1946 Diskuteeriti majanduse arenguteede üle, kuid jätkati sõja tööstuse eelisarendamist
1949 Esimese tuumaseadeldise edukas katsetamine
1957 Esimese Maa tehiskaaslase orbiidile saatmine
1961 J.Gagarini kosmoselend
1964 Kolhoosnikele hakatakse maksma pensioni
1966 Kolhoosnikele hakatakse maksma garanteeritud töötasu
1979 Uus majandusreformi katse
1985 Kurss sotsiaal-majandusliku arengu kiirendamiseks

Raudne eesriie

1946

NSV Liit süüdistas külma sõja vallapäästmises lääneriike, väites, et see sai alguse Winston Churchilli kõnest, millega ta esines 1946. aastal USA linnas Fultonis. Churchill kutsus üles võitlema kommunismis ohu vastu ning sõlmima sel eesmärgil tugeva sõjalise liidu USA ja Suurbritannia vahel. Selles kõnes rääkis Churchill Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.

Trumani doktriin

1947

1947 aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Sise- ja välissurve all pidas USA riigipea silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relva jõul võimule pääseda.

Marshalli plaan

1947

Tolleaegne USA riigisekretär ehk välisminister Gerof Marshall välja kava, kuidas taastada Euroopa ning milline on USA abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Euroopa riike aidates lootsid ameeriklased vähendada seal kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas.

Kuuba kriis

1950

NSV Liidu ja Usa vahel puhkes tüli, mis sai nimeks Kuuba raketikriis. See ähvardas lõppeda tuumasõjaga ning pärast pingelisi läbirääkimisi nõustus Nõukogude Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased aga tunnustasid Kuuba puutumatust. Kriis lahenes seega rahumeelselt.

Kolmas Maailm

1950

Mõiste "kolmas maailm" tuli käibele 1950. aastatel ning sellega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud lääneriikide ega ka Nõukogude Liidu ja tema liitlaste hulka. Kolmanda Maailma maadeks arvati 19.-20. sajandil koloniaalvõimust vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrikas ning Okeaania riigid. Neid riike on nimetatud arengumaadeks. Vaatamata ühisele nimetusele on Kolmanda Maailma maade puhul tegemist vägagi eripalgeliste riikidega.

Võidurelvastumine

Period: 1950 to 1980

Peamiseks sõjaliseks argumendiks olid massihävitusrelvad. USA-s võeti tuumapommid kasutusele 1945. aastal, esimest Nõukogude sedalaadi lõhkeseadeldist katsetati 1949. aastal. Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, st vesiniku ehk termotuumapomm.

Korea sõda

Period: 1950 to 1953

Korea oli endine Jaapani koloonia, mis jagunes pärast liitlaste okupatsioonivägede taandumist kommunistlikuks põhja- ja läänemeelseks lõunariigiks. 1950. aastal vallutas Põhja.Korea lõunaosa. President Truman otsustas seepeale asuda USA vägedega Lõuna-Korea kaitsele ja sai selleks ÜRO julgeolekunõukogult loa. Korea sõda oli isegi 20. saj kriteeriumide järgi suur sõda, mis mõjutas kogu Ameerika ühiskonda.

Berliini ülestõus

1953

Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul, ainuüksi märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast.

Vietnami sõda

1954

Vietnam jagunes kaheks diktaatorlikuks riigiks. Need olid NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnam ning USA ja Prantsusmaa mõju all olev Lõuna-Vietnam. Kahe riigi vahel tekkisid teravad vastuolud. Lõuna-Vietnami astu hakkasid võitlema džunglites pesitsevad sissisalgad keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond.

Varssavi pakt

1955

Moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikidel sõjalisele organisatsioonile->Põhja-Atlandi Organisatsioon(NATO)-oma sõjalise ja poliitilise liidu-Varssavi Lepingu Organisatsiooni(VLO) ehk Varssavi pakt.

Ungari ülestõus

1956

1. aastal sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes Stalini surma järel asus kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased populaarse Nagy võimult. 1956.aasta oktoobris puhkes Budapestis üliõpilaste meeleavaldus, kus nõuti demokraatliku riigikorra taastamist. Võimud saatsid meeleavaldajate vastu sõjaväe.

Praha kevad

1968

1. aasta algusel saadeti Novotny erru ja uueks parteijuhiks sai Aleksandr Dubcek. Rahva hulgas populaarne Dubcek püüdis hakata režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtete kohaselt. Samal ajal muutus rahva ja eelkõige haritlaskonna meelsus radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga.

Perestroika

1985

Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatšov. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsalistliku ühiskonnakorra. Corbatšovi esialgne uuenduste kava nägi ette kiirendada riigi majanduslikku arengut. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda.

Glasnost

1986

Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1968. aastast päevakorrale uus märksõna-glasnost. Eesmärk oli vähendada ühiskonna salatatust ja suurendada sõnavabadust. Snised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima juhtunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tegelikust ulatusest. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilse elu liberealiseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga.

Taasiseseivumine

Aug 20, 1991

Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks ammendunud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele ajaloolise võimaluse oma riiklik iseseivus taastada. Poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu otsuse Eesti riiklikuiseseisvuse kohta.