-
Sõja ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele. Edward III arvates oli Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charles IV õde, mitte aga Valois' dünastial, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud Saali õigusest ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://www.opiq.ee/kit/25/chapter/1181 -
Sõja esimene pool oli inglastele edukas, seda eelkõige tänu Inglise vibuküttidele, kes Prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://www.imelineajalugu.ee/uudised/2015/04/28/pimeda-kuninga-viimane-lahing -
Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://heureka.postimees.ee/4377151/avastus-must-surm-levis-inimeste-kaudu -
- aastal Poitiers' lahingutes hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsusmaa kuningas Jean II Hea (valitses 1350-1364), kes elas vangistuses kuni elu lõpuni. Allikas: Vikipeedia Foto:https://osnovaschool.ru/et/food-and-drinks/100-letnyaya-voina-1337-1453-stoletnyaya-voina-vooruzhennye-sily-francii/
-
1358, kui Jean II vangis oli, toimus Prantsusmaa kõigi aegade suurim talupoegade ülestõus žakerii, mis veriselt maha suruti. Ülestõusnute juhid kutsuti läbirääkimistele, aga löödi kohapeal maha, sest kuna nad polnud aadlisoost, ei kehtinud nende kohta sõjapidamise ja viisakuse reeglid.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://en.wikipedia.org/wiki/Hundred_Years%27_War_(1337%E2%80%931360)#/media/File:JeanIIdFrance.jpg -
Tema elu on seotud Saja-aastase sõja algusfaasiga. Võitlus ja sõjapidamine etendasid kogu tema elus suurt osa.. Ta oli erakordne väejuht, ning võidud prantslaste üle Crécy ja Poitiers' lahingus tegid ta eluajal väga populaarseks. Esimest korda osales ta selles sõjas juba 1345. aastal ja tõusis 1360. aastatel inglastepoolse sõjategevuse peaorganisaatoriks.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://et.wikipedia.org/wiki/Must_Prints_Edward#/media/Fail:Cernoch.jpg -
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci. Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse , võeti teda kuulda.
Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://heureka.postimees.ee/4129095/kusimus-ajaloost-miks-poletati-prantsuse-rahvuskangelane-jeanne-d-arc-tuleriidal -
- juulil 1429 saabus ta koos dofääni Charles VII-ga Reimsi, kus 17. juulil viimane ka kuningaks krooniti. Pärast seda hülgas Charles VII Jeanne d'Arci. Jeanne kinnisideeks sai aga Pariisi vallutamine tormijooksuga, mis ebaõnnestus. Allikas: Vikipeedia Foto:
-
- mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Allikas: Vikipeedia Foto:
-
Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.
Paavst tühistas otsuse 1456. a.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://allthatsinteresting.com/joan-of-arc-death -
Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
Allikas: Vikipeedia
Foto:https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da#/media/Fail:Cr%C3%A9cy_-_Grandes_Chroniques_de_France.jpg
#/media/File:JeanIIdFrance.jpg){kind=link}
