-
Sellel perioodil kujunes Kreekas välja kiri ja hakkasid tekkima suuremad linnad. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, tähtsamaiks keskuseks sai Knossos. Kreetalased domineerisid sellel perioodil Egeuse merel ning olid tihedates sidemetes Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega.
-
Kreeklased vallutasid Kreeta saare ja võtsid saare kogu Egeuse merega enda võimu alla. -
Paljud Kreeka lossid ja linnad purustati. Arvatavasti tegid Vana-Kreeka hiilgeajale lõpu kreeklaste hõimlased doorlased.
-
Lossid olid hüljatud, kiri oli ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei aidanud kaasa ühiskonna arengule. Suhted naabritega olid halvad.
-
Elanikkonna arvukus oli tõusval järjel ja linnad hakkasid laienema. Suhted naabritega muutusid paremaks. Uuesti võeti kasutusele kiri. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Olulisemateks linnadeks olid Sparta ja Ateena.
-
Iga nelja aasta tagant hakati korraldama olümpiamänge. Järk-järgult omandasid need ülekreekalise tähtsuse. -
Liinriigid langesid pärslaste võimu alla. Pärslaste sõjaretki juhtis kuningas Dareios. Peale suuri vallutusi, said pärslased siiski Maratoni lahingus lüüa. Kreeklased tõrjusid pärslased Egeuse mere piirkondadest välja. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas oli poliitik Perikles.