-
-
-
-
1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene.
-
U 1500 aastat eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. Suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all. Kreekas endas kerkisid esile mitmed kindlustatud lossid.
-
1200 aastat eKr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Parimuse järgi tegi toonasele hiilgusele lõpu ühe kreeklaste hõimu, doorlaste sissetung.
-
Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud.
-
U 800 aastat eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
-
Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsaimaks linnrigiks Lõuna-Kreeka
-
Alates VIII sajandist eKr kasvas Kreekas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti Ida-maadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla.
-
- aastal eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. Järk-järgult omandasid need ülekreekalise tähtsuse.
-
Järgnevatel sajanditel kirjutati mitmes linnriigis üles seadused, mis andsid linnriigi sisemisele ülesehitusele ja õiguskorrale kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud, aga ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed, alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi.
-
Ateenas kehtestas seadusandja Solon 594. aastal eKr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle.
-
Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr
-
Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490. aastal eKr korraldas Pärsia kuningas Darios sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa.
-
- aastal eKr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese higelvägi. Kreeka linnriikide vaed Sparta ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja.
-
Spartast ja Ateenast olid kujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Mõlemale allusid arvukad liitlased, nende omavahelised suhted olid aga pingelised.
Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Rigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Perikles, kes edendas laevastikku ja Ateena võimsust, sise-riigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. -
Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr
-
Ateena hakkas arenema demokraatia suunas.
507. aastal eKr kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. -
VI sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid
-
U 600 aastat eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima.