-
Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaks keskuseks sai Knossos. -
- Tekkis kiri
- Alguse sai minoiline tsivilisatsioon
- Tähtsaim keskus Knossos
- Tsivilisatsioon arenes Mandri-Kreekas 1600 aastast eKr. Tähtsaim keskus Mükeene
- Vallutasid, valitsesid ning domineerisid meresid ja maid (Kreeta, Egenuse meri)
- Esimesed kindlustatud lossid
- 1200 eKr oli tsivilisatsiooni kiire allakäik (doorlaste sissetung)
-
1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreekas, sealseks tähtsaimaks keskuseks sai Mükeene.
-
1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni jõudne allakäik. Kreeklaste hiilguse lõpp
-
- Lossid hüljatud, kiri mahajäetud, elanikkonna vähenemine
- Tsivilisatsiooni eelne tase
- Ränne Väike-Aasia läänerannikule
- Relvad ja tööriistad rauast
- Suhted naabritega olid nõrgad
-
-Ühiskonna areng: elanikkonna arvukus, linnade kujunemine
- Rikka ja suursuguse ülemkihi teke
- Kirjakasutus naases
- Olümpiamänguid 776 eKr
- Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel (kaubanduse areng)
- Raha müntimine - Linnriiklik korraldus -
Iga nelja aasta tagant hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. Need omandasid ülekreekalise tähtsuse. -
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel sai alguse VIII sajand -
Kreeklased hakkasid VIII sajanil Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. -
Ühiskonna sisemise korralduse täiustamine oli vajalik, seega hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Igas linnriigis olid ülesheitusele ja õiguskorrale kindlad piirjooned. Suhted omavahel vaenulikud, siseolud rahutud ja ebastabiilsed.