-
1561
Talurahvas Rootsi ajal
- saj. Rootsi võimu perioodist on räägitud veel sajandeid hiljem kui „vanast heast Rootsi ajast“. Positiivne mulje tulenes peamiselt sellest, et Rootsi kuningad tegid mitu katset Eesti- ja Liivimaal pärisorjust kaotada või seda vähemalt leevendada. Mõisad läksid reduktsiooni tõttu riigile (neid mõisaid nim. kroonumõisateks), seega talupoegadel määrati koormiste ülempiir. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1732?registerId=93446
-
Eesti populatsioon
- sajandil elas Eestis maal umbes 95% elanikest. Nende hulgas olid suures ülekaalus talupojad, ehkki maal elas ka teisi inimesi, nagu mõisnikud, mõisavalitsejad, maakäsitöölised ja pastorid. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1732?registerId=93446
-
Talurahva kohustused
Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Nende tööd olid rakmetegu (oma vahenditega), abitegu ( suuremate hooajatööde puhul), jalategu ( ilma vahenditeta) ja osaleti mõisavooris.
https://miksike.ee/docs/referaadid2007/talurahvas_rootsi_ajal_katrikaisakonrad.htm -
Rehetuba
Rehielamu südameks oli köetav rehetuba, mis talvisel ajal pidi mahutama kogu suure pere oma tööde ja tegemistega, sügisesel koristusperioodil aga muutuma viljakuivatusruumiks. Rehetoale olid iseloomulikud u 2 m kõrgusel asetsevad liigutatavad viljakuivatusparred.
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1732?registerId=93446 -
Period: to
Talurahva elu
-
Esimene ettepanek pärisorjuse kaotamiseks
Esimese ettepaneku pärisorjuse kaotamiseks oli teinud Rootsi valitseja hertsog Karl juba 1601. aastal.
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1732?registerId=93446 -
Pärisorjus Rootsi ajal
Rootsi aja alguseks oli Eesti- ja Liivimaal kinnistunud talupoegade pärisorjus. Pärisorjus tähendab, et talupojad olid mõisnike omand. Ka nende lapsed sündisid pärisorjadeks. Pärisorjust iseloomustab sunnismaisus, mis tähendab, et talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata tema maalt lahkuda. Mõisnikul oli õigus pärisorja müüa ja kinkida. Mõisnikul oli kodukariõigus, mis tähendas õigust karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega (mõisapeks).
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1732?registerId=93446 -
Talurahvas Vene ajal
Pärast Põhjasõda tagastas Vene võim aadlikele Rootsi ajal redutseeritud mõisad, mistõttu endised kroonutalupojad sattusid jälle suuremasse sõltuvusse mõisnikest, kuid 18. sajandi teisel poolel hakkasid aga valgustusfilosoofiast mõjutatud haritlased talurahva kohtlemist teravalt arvustama. Ka keisrinna Katariina II ja osa uuendusmeelsemaid aadlikke mõistsid vajadust talupoegade õiguslikku kaitset suurendada.
https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1732?registerId=93446
