-
Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi. Edward omakorda nõudis Prantsusmaa kuninga tiitlit, oma emapoolse vanaisa kuningas Philippe'i järglase õigustes. See päästis valla Saja-aastase sõja, milles nii Plantagenetid kui ka Valois'd nõudsid ülemvõimu Akvitaania üle Prantsusmaa kuningana. Võideldi ka tulutoova villatootmise pärast, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud.
-
-
Sõja esimene pool oli inglastele edukas, seda eelkõige tänu Inglise vibuküttidele, kes Prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid, anda 1346. aastal Crècy ja 1356. aastal Poitiers' lahingutes hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsusmaa kuningas Jean II
-
Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse
Allikas : https://et.wikipedia.org/wiki/Must_surm -
Poitiers' lahing oli 1356. aastal inglaste ja prantslaste vahel ning oli üks Saja-aastase sõja otsustavamaid. Inglased saavutasid Musta Printsi Edwardi juhtimisel täieliku võidu ning Prantsuse kuningas Jean II Hea langes nende kätte vangi.
Fofo: https://et.wikipedia.org/wiki/Poitiers%27_lahing -
Žakerii oli 1358. aastal Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaal toimunud talupoegade mäss. Talupoegade pilkenimi oli Jacques (loe: žakk), mille järgi hakati seda ülestõusu nimetama žakeriiks (jacquerie). Ülestõusnud karistasid julmalt nii feodaale kui ka vaimulikke, kes nende koormisi olid suurendunud.
Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing -
Philippi väed ründasid Edwardi armeed, mis lõppes prantslastele liitunud Prantsuse vägede katastroofilise kaotusega ja Böömi kuninga Johann Pimeda surmaga. Inglise väed jätkasid takistamatut edasiliikumist põhja suunas ja piirasid Calaisi, mis võeti vastu 1347. aastal. See sündmus oli brittidele oluline strateegiline edu, võimaldades Edward III-l oma vägesid mandril hoida.
Allikas: Vikipeedia -
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem.[1] Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde.
Foto https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc -
Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.[3] Allikas wikipeedia
-
Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420-1435 sai seni Prantsusmaa kuningale allunud Burgundia hertsogkond, kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja Madalmaades. Inglased vallutasid Pariisi ning asusid piirama Orleansi.
Allikas Vikipeedia -
Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
-
Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
Allikas wikipeedia -
Hoolimata Jeanne’i arvukatest vallutustest lõppes sõda prantslaste võiduga alles 1453. aastal. Selleks ajaks oli ka Burgundia end taas Charles VII-le allutanud. Pärast, seda kui Charles VII aastaid hiljem kohtuprotsessi uurida palus, tühistas paavst Calixtus III kohtuotsuse. Jeanne d’Arcist on saanud Prantsuse rahvuskangelane ja 1920. aastal kuulutati ta pühakuks.
Allikas wiki
