-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Varajane atmosfäär koosnes Päikese udukogus olevatest kergetest gaasidest, heeliumist ning süsinikdioksiidist ja peamiselt vesinikust -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist. Puudusid vaba hapnik ja osoonikiht. Tekkisid mered. Meredes arenesid algelised eluvormid. Tollest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiilid. -
-
Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine. -
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jää all. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik. -
-
Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma. -
Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik. Seal elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise. Aktiivne vulkaaniline tegevus oli Kasahstanis ja Uuralites. -
Tõendeid esimestest maismaataimedest on leitud Saudi Araabiast umbes 470- 480 miljoni vanustest kivimitest. -
Kestvus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Soe kasvuhooneperiood. Liustikud taganesid poolustele. Meredes kujunesid käsnade ja korallide rifid. Meredes ujusid primiitvsed kalad (luukalad- akantoodid) ja maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama. -
Esimesed metsad tekkisid hilisdevonis umbes 380 miljonit aastat tagasi. Peamised taimed, mis neis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, mis kasvasid umbes 10m kõrguseks. -
Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli algul soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed (suurim maismaalülijalgne, arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. -
kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest. -
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat. -
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestikus.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega,keda tuntakse rudistide all. Maismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus. -
Ilmusid esimesed roomajad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus -
Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid. -
-
Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid inimeste eellased. -
Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste ellased (perekond Homo). Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese pha kasvava mõjuga planeedi elustikule.