-
-
kestus: 4,6mld kuni 4mld
periood oli vulkaaniliselt aktiivne
sagedased meteoriidisajud
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean -
-
-
kestus:4mld kuni 2,5 mld
meredes arenesid algelised eluvormid
sellest ajaperioodist on leitud kõige vanemaid stromatoliidid -
-
-
-
kestus: 2,5mld kuni 0,542mld
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist -
-
-
kestus: 542milj kuni 485milj
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis
eksisteerivad ka tänapäeval.
esimesd vees elavad elusolendid -
-
-
kestvus: 485milj kuni 443milj
Soojades troopikameredes elasid: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid välja esimesed maismaataimed.
ajastu lõpus jääaeg. -
kestus: 443milj kuni 419milj
maismaal hakkasid elama ka peale taimede loomad nt. skorpionid ja tuhatjalgsed. -
kestus: 419milj kuni 359milj
suured kiskja kalad meres
ajastu lõpuks olid tekkinud metsad ja esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal olema. -
kestus: 359milj kuni 300milj
maismaad kattis mets, kus kasvasid hiiglased puukujulised eellased.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
kestus: 300milj kuni 250milj
tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean
maismaal elasid enamasti roomajad, kasvas palju paljasseemnetaimi, meres palju luukalu
ajastu lõpus oli ajaloo suurim väljasuremine (95% liikidest) -
-
kestus: 250milj kuni 200 milj
algus oli liigivaene kuid hakkasid ilmuma esimesed dinosaurused ning nad said peamiseks loomarühmaks maismaal.
ilmusid ka esimesed imetajad ning meres suurenes karpide ja ammoniitide osakaal -
kestus: 200milj kuni 145milj
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad võtsid üle ning olid põhilised rühmad.
ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedega. -
kestus: 145 milj kuni 66milj
esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
arenesid uued imetaja ja linnu liigid, dinosaurused olid ikka enamuses. ajastu lõpus oli suur väljasuremine, hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. -
kestus: 66milj kuni 23milj
peale dinosauruste jt. välja suremist hakkas kiire imetajate ja lindude evolutsioon.
kliima oli soe ning troopiline kuid läks järk järgult jahedamaks.
ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, asendasid seniseid metsi. -
-
kestus: 23milj kuni 2,5milj
mandrite geograafia ning taimestik ja loomastik omastasid tänapäevase ilme.
laialt hakkasid ilmuma rotid, laululinnud, maod ja hiired ning kujunesid välja tänapäevased imetajad. kliima jahenes ja korduvalt oli jääs -
kestus: 2,5milj kuni tänaseni
ajastu algul ilmnesid inimese vahetud eellased perekond homo eellasi kellest arenes välja tänapäevane homo sapiens.
surid välja paljud imetajad nt mammut ning karvane ninasarvik ning seda seostatakse inimeste ülevõtmisega