-
Eesti väejuhatuse poolt nõutud joone taha. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil. Asusid Jēriki poole teele Eesti soomusrongid, eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Erapooletuks vaatlejaks võeti kaasa liitlasvägede kolonelleitnant E. Dawley. Amata jõe silla lähedal ründasid Landeswehri väeüksused soomusronge.
-
Alanud konflikt oli arutlusel ka Pariisi rahukonverentsil, kus Antanti ülemsõjanõukogu käskis 11. juunil sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma väed Eesti poolt nõutud joone taha. Sellest hoolimata ei taganenud sakslased oma nõudmistest, vaid koondasid piirkonda lisajõude.
-
Sakslaste üldpealetung kogu rindel algas 21. juuni varahommikul. Suurtükitule toetusel ründas Landeswehr Eesti ja Läti vägede positsioone Rauna jõel Cēsisest idas, samal ajal kui Rauddiviis major Keisti juhtimisel alustas rünnakut Stalbele.
-
Rünnakud parandasid ka Rauna all paikneva 3. polgu väeosade olukorda, kes pidasid major Böckelmanni juhitud Landeswehri rünnakuile reservide rindele toomisega vastu. Samuti aitas asjaolu, et purustatud tee tõttu ei saanud sakslased täiel määral kasutada oma kahte piirkonnas paiknenud soomusautot.
-
Hoolimata headest positsioonidest, mida pakkusid eeskätt ideaalsed looduslikud veetakistused, oli sakslaste moraal väga madalale langenud. Kuigi ka Eesti väed said täiendusi, oli neil probleeme varustusega, kuna rinne oli väga kiiresti liikunud ning peamine varustuskanal, raudtee, oli Amata silla juures purustatud.
-
Ründasid Eesti väed edutult sakslaste kaitsepositsioone nii Alderi, Podnieki kui Mazā Jugla silla juures. 29. juunil saabusid kolm laiarööpmelist soomusrongi, mis seni olid pidanud ootama Amata silla parandamist.
-
Sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi.
