-
barokk
-
Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis viitab hoone ühiskondlikule eripärale: "Semper officio fungitur utilitati hominum consulens et societati. Anno MDCLXX" -
Sadamaait ehitati 1663. aastal. Hoone oli 19. sajandi teise pooleni kasutusel põhiliselt viljaaidana. 1870. aastal ehitas kaupmees August Scmidt selle pikemaks ja rajas sinna Kuressaare esimese auruveski. See ehitati samal perioodil raekoja, vaekoja ja turuhoonega, kuuludes seega linna vanimate hoonete hulka. Põhjasõjaajal sai hoone tõenäoliselt suurte purustuste osaliseks, mistõttu algsest hoonest on tänaseks säilinud vaid enamik kiviseintest, ülejäänu pärineb hilisematest remondiperioodidest. -
Vaekoda kasutati kaupade kaalumiseks. Siin kontrolliti
vajadusel kaupmeeste kaalusid ja mõõtusid ning hoiti. kaubatagavarasid. -
klassitsism
-
- sajandil asusid seal mitmed riigiasutused, hiljem sõjaväelaste orbude varjupaik ja 19. sajandi keskel kuulus see hobupostijaama kompleksi.
-
Hoone valmis 1785. aastal Liivimaa asekuberneri ja silmapaistva poliitiku ning ühiskonnategelase Balthasar von Campenhauseni tellimusel. Olles ehitatud 18. sajandil on maja barokk stiilis. Turu tänavamajast kujunes erinevate kultuuri- ja seltskonnaürituste toimumise koht.
1806. aastast alates on hoones asunud apteek, olles sellega vanim ühel kohal tegutsenud apteek Saaremaal. Algselt tagasihoidlik, ühekorruseline kivimaja on 1960. aastatel tundmatuseni ümber ehitatud. -
See kohtumaja ehitati spetsiaalselt uue alamkohtu jaoks ning hoones asusid ka vangla, politseivalitsus ja riigikassa osakond. -
Klassitsistlik hoone on ehitatud 18. sajandi lõpus ja oli omal ajal üks esinduslikumaid elamuid linnas, mille fassaadi ilmestas ka tänaseks hävinud sepisrõdu. Hoone suur saal olevat olnud üks Kuressaare uhkemaid. -
Robert Estor Kreem õppis seal 1936-1943.a. -
See arhitektuur on kujunenud vastavalt 1809-1852.a kehtinud ülevenemaalise tüüpfassaadide määrusele. -
- sajandil kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseni poolt elumajana rajatud hoone ostis Saaremaa rüütelkond 19. sajandi algul oma esindusruumideks. Hoone rekonstrueeriti põhjalikult aastatel 1830–40. Hoonet pikendati ja fassaadile anti klassitsistlik üldilme.
-
Alates 1856.a asus seal linna orbudekodu. -
1861 alustati linnapea Hugo von der Borgi initsiatiivil kunagisele kindluse esplanaadile linnapargi rajamist koos suvekohviku ja kõlakojaga 1880. aastatel laiendati parki ja mere äärde ehitati rannapaviljon, hiljem lisandusid veel lugemistuba, tenniseväljak ja väike puhvetihoone. -
Rohkelt peene dolomiiditööga kujundatud kivihoone. -
Kuressaares asutati üks Eesti esimesi vabatahtlike tuletõrjeühinguid (1867). -
Kuressaare Laurentiuse kiriku pastoraat kuulub linna vanimate hoonete hulka. -
Meedla mõisa omanikele von Pollidele kuulunud hilisklassitsistliku kujundusega ja mitmete põnevate legendidega seotud linnahäärber. Olemasolev hoone rajati sadakond aastat hiljem, kui seal asunud väiksem tagasihoidlik kivihoone ehitati ümber esinduslikuks hilisklassitsistliku kujundusega aadlielamuks, mida ilmestavad rikkalikud dolomiitdetailid. -
1888–1889 aastal rajati apteeker Robert Heinrich Fliessi initsiatiivil Euroopa kuurortide eeskujul Kuressaare lossiparki suurem kuurhoone ehk kuursaal. Kuursaalist koos pargiga sai tõeline suvituselu keskpunkt, kus toimusid kontserdid, etendused ja näitused. Aktiivne kuurordielu kestis siin kuni Teise maailmasõjani. Hoone lagunes ja hävis lõplikult 1984. aasta tulekahjus. 1980. aastate teises pooles asuti linnaparki rekonstrueerima ning ehitati ka Kuursaal. -
Ettevõtja Johan Friedrich Trei rentis 1897 Kaarma-Suuremõisalt maatüki ja ehitas sellele 1899. aastal nn Hollandi tüüpi tuuleveski. Trei müüs veski 1912. aastal. Veski restaureeriti põhjalikult aastatel 1970–74 ja kohandati kohvikuks. -
Rahvasuus Allimanni või Pallopsoni majana tuntud hoone valmis tõenäoliselt 1899. aastal, millele viitab aastaarv kellatorni tuulelipul ehk on ehitatud klassitsismi ajastul.
Majas asusid kellassepp Emil Ferdinand Allimanni ja hiljem Jaan Pallopsoni töökoda ja eluruumid.
Kellatorn restaureeriti ja seati uuesti töökorda 1999. aastal. -
Nii kaupade kui ka suvitajate vedamiseks hädavajalik raudtee ehitati Kuressaare ja Roomassaare sadama vahele 1917. aastal Saksa sõjaväe poolt. 1924 ehitati Allee tänava äärde uus jaamahoone ehk nn pargivaksal, mida rahvasuus tunti Sussivaksalina, mis tuli sõnast susla. 1990. aastatel vana vaksal lammutati ja selle asemele ehitati täiesti uus hoone, mis küll kopeerib algset.