Teheran conference 1943

II MS jooksul toimunud konverentsid ja sõlmitud lepingud (1. september 1939 – 3. september 1945)

By KertuP
  • NSVL ja Saksamaa piirileping

    NSVL ja Saksamaa piirileping

    Sellega täpsustati riikidevahelist piiri - Saksamaa lubas Leedu NSVLle.
  • Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise pakt (baaside leping)

    Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise pakt (baaside leping)

    Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased.
  • Läti ja NSVLi vastastikuse abistamise pakt (baaside leping)

    Läti ja NSVLi vastastikuse abistamise pakt (baaside leping)

    Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmise.
  • Leedu ja NSVLi vastastikuse abistamise pakt (baaside leping)

    Leedu ja NSVLi vastastikuse abistamise pakt (baaside leping)

    Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmise.
  • Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu (Compiégne'i metsas)

    Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu (Compiégne'i metsas)

    Selle põhjal okupeerisid sakslased Prantsusmaa põhjaosa ja lääneranniku, lõunaosas moodustati saksasõbralik Vichy valitsus, eesotsas marssal Pétain. Prantsusmaa vastupanu hakkas Inglismaalt juhtima Charles de Gaulle.
  • Kolmikpakt

    Kolmikpakt

    Kujunes teljeriikide blokk - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nad kohustusid üksteist aitama kui kellelegi neist peaks kolmas riik (va NSVL) kallale tungima.
  • GB ja NSVL leping ühisest sõjategevusest

    Juulis 1941 leppisid Suurbritannia ja Nõukogude Liit kokku ühise sõjategevuse Saksamaa vastu. Sellele järgnes Atlandi harta.
  • Kongress: USA lend-lease poliitika GB suhtes

    USA ja GB vahel kujunesid head suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease).
  • NSVLi ja Jaapani neutraliteedileping

    Kuna NSVL ja Jaapan olid sõlminud neutraliteedilepingu, siis NSVL ei takistanud Jaapanil Pearl Harbori ründamist ja jaapanlased ei pidanud kartma, et NSVL neid ründab, siis kui nad ise oma vägedega USAs on.
  • USA ja GB (+ NSVL) Atlandi harta

    USA ja GB (+ NSVL) Atlandi harta

    Määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi.
    NSVL liitus lepinguga 24. september 1941.
  • Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon

    Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon

    26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon.
  • Wannsee konverents

    Juudiküsimuse lõplik lahendamine, loodi kava kogu Euroopa juutide hävitamiseks. Nad taheti koondada idaaladele rajatud surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt. Hukati ligi 5-6 miljonit juuti - holokaust.
  • Casablanca konverents

    USA ja GB valitsusjuhtide (Roosevelt ja Churchill) kokkusaamine, eesmärk Saksamaa kapitulatsioon.
  • Bretton-Woods'is ühinenud rahvaste majandus- ja finantskonverents

    Bretton-Woods'is ühinenud rahvaste majandus- ja finantskonverents

    Bretton Woodsi peamised printsiibid: *Rangelt fikseeritud kulla hind
    *Valuutade rangelt kindlaks määratud kursid dollari suhtes.
    *Riikide keskpankade kohustus tagada rahvusliku valuuta kursi stabiilsus dollari suhtes, lubades kõikumist vaid ±1% ulatuses.
    *Rahvuslike valuutade kursse dollari suhtes võib muuta vaid devalveerimise ja revalveerimise teel. International Bank for Reconstruction and Development, IBRD
    International Monetary Fund, IMF
    General Agreement on Tariffs and Trade, GATT
  • Itaalia sõlmis liitlastega vaherahu

    Peale USA ja GB dessanti Sitsiilias tagandati Mussolini ja sepembris sõlmis uus valitsus liitlastega vaherahu.
    Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa.
    Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile.
  • Teherani konverents

    Teherani konverents

    Teherani konverentsil kohtuvad Roosevelt, Churchill ja Stalin. Nad lepivad kokku, et:
    - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal
    - NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja
    - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust
    - liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire, aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamisest
  • Soome, NSVLi ja GB vaherahukokkulepe

    Lõpetas NSVLi pealetungi Soome Karjalas. Soomlased kaotasid maad, kuid säilitasid iseseisvuse.
  • San Francisco konverents

    Asutati ÜRO - 24. oktoober
  • Jalta konverents (Krimmi konverents)

    Kokku said Roosevelt, Churchill ja Stalin. Kuna sel ajal oli olukord rindel soodne NLle ja USA oli huvitatud NL abist sõjas Jaapaniga, siis otsused vastasid Moskva huvidele.
    - Ida- ja Kesk-Euroopa anti NL mõjusfääri
    - lepiti kokku Saksamaa lõplikus purustamises ja okupeerimises
    - määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht
  • Potsdami konverents

    Potsdami konverents

    Truman (USA), Attlee (GB) ja Stalin (NSVL).
    - Saksamaa staatus peale sõda – jagati okupatsioonitsoonideks. Ka Berliin ja Austria jagati
    - moodustati välisministrite nõukogu, mis valmistas ette Saksamaa liitlastega sõlmitavate rahulepingute projektid (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome).