-
-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid.
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu. https://www.youtube.com/watch?v=6AviDjR9mmo
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suur osa tänapäeva loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel.
-
-
-
Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad maismaal, nt tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Rikkalik põhjaelustik troopikameredes. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Tekkisid esimesed selgroogsed (kahepaiksed), kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada. Milline oleks inimese elu devoni ajastul: https://www.youtube.com/watch?v=bM6gEUNyEqA
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Hiidmandri sisealal oli kuiv kõrb ning seal oli karm kliima. Maismaaloomastikus oli kõige rohkem roomajaid. Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordse väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Peamised loomad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Kriidi ajastu dinosaurused: https://www.youtube.com/watch?time_continue=6&v=2OP5FNVkCys&feature=emb_title Dinosauruste hävimine: https://www.youtube.com/watch?v=vq3nWnTkFbk
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist hakkas elama maismaal. Kliima oli alguses soe ja niiske, kuid siis hakkas kliima järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said sellel ajastul tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremist seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
