-
Keskmiselt 4,6 mld. kuni 4 mld. aastat tagasi. Kivimeis on leitud kröönimal, Kanadas ja Austrias. Vulkaanilised kivimis, meteoriidi sajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu -
-
kestvus: 4000-2500 mln aastat eKr. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Sealhulgas on paljudes nendes säilinud ka bakterifossiile. -
-
...ehk agueoon. Kestvus: 2500-542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus ka pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Tekkisid mitmerakulised organismid -
kestvus: 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Sellel ajal kasvas ka planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
-
kestvus: 485-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ja mis omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. -
kestvus: 443-419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad. -
kestvus: 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
kestvus: 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. Kujunesid ka mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade puidust kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. -
299-252 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega ning mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252-201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid ka esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed dinosaurused -
201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosurused ja ihtüsaurused jt. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul arvatakse, et oli meteoriidiplahvatus, mis põhjustas dinosauruste ja paljute mereliste roomajate jt väljasuremise. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimised jänesed ja kassid. Enamik imetajates elas maismaal va vaalade eellased. Kliima oli soe ja niiske tänu millele kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima jahenema ja tekkisid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja põhjustas poolustele jääkatte tekkimise. -
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike näiteks mammutid ja dodod. Nende väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.